Delfi loodab Leedo-juhtumiga edu saavutada Euroopa Kohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtus nn kommentaarivaidluses ärimees Vjatšeslav Leedo vastu kaotajaks jäänud Delfi juhatuse esimehe Andrus Raudsalu sõnul kavatsetakse otsus edasi kaevata Euroopa Kohtusse, kust loodetakse varasemate taoliste juhtumite näitel mõistvamat suhtumist.
Raudsalu ütles kohtuotsuse kommentaariks, et Delfi kavatseb asja viia edasi Euroopa Kohtusse ning oli nördinud, et riigikohtu otsus osutus nii ebaeuroopalikuks.
Riigikohus avaldas täna kauaoodatud otsuse Leedole teda solvanud kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohta.
Kõrgeim kohus nõustus alama astme kohtute seisukohaga, et portaalipidaja on kohustatud õigusvastase sisuga kommentaarid eemaldama kas enne või siis kohe pärast nende avaldamist, ning otsusega, mille kohaselt peab Delfi Leedole teda solvavate kommentaaride alles jätmise eest hüvitama kahju 5000 krooni ulatuses.
Delfi juhatuse esimehe sõnul on Euroopa mõistes ebasoovitav kanda süüd kommentaaride vahendaja õlule, kuna taolise hulga uudiste juures on kõigi kommentaaride tsenseerimine võimatu ja selleks on juba loodud vastavad lugejate ja meedia vahelist koostööd edendavad süsteemid.
Raudsalu arvates võib Euroopa Kohtus olla suurem võimalus jõuda teistsuguse otsuseni, kuna seal on eelnevate näidete põhjal eelistatud n-ö teata-ja-võtame maha süsteem, mis ka antud juhtumi ajal tegelikult töötas, kuid mida ei kasutatud. Selle süsteemi kaudu on kõigil lugejatel võimalik teatada ebasobivatest kommentaaridest lisaks ka üldisele kontrollile, mida tehakse portaali toimetuses.
2006. aastal ilmunud artikli kommentaaride puhul oleks ka Leedol olnud võimalus Delfile tema silmis solvavatest kommentaaridest teatada, kuid seda ei tehtud ja selle asemel pöördus ta hoopis oma advokaatide poole, kes umbes kuu aja pärast esitasid Delfile vastavad pretensioonid juba veidi teises vormis, rääkis Raudsalu.
«Peab arvestama, et kogu internetti salvestatavat infot ei saa hallata ja lahenduseks võiks olla koostöö, mille käigus nii inimesed ise kui ka loomulikult meediaväljaanded koos hindaks avaliku info sisu,» pakkus Raudsalu probleemile lahenduse.
Riigikohus teatas hiljem täpsustuseks Raudsalu kommentaarile, et portaalipidaja ei pea vastutama uudisele lisatud kommentaaride sisu eest.
Kommentaari postitaja on selle avaldaja ja vastutab nii õigusvastase väärtushinnangu (sisu) kui ka selle avaldamise eest.
Portaalipidaja vastutab aga ilmselgelt õigusvastase sisuga kommentaari avaldamise eest. Samuti sellise kommentaari omal initsiatiivil portaalist võimalikult kohese eemaldamata jätmise eest.
Seadus annab õiguse esitada hagi nii kommentaari postitaja kui ka portaalipidaja vastu. Praegusel juhul oli hagi esitatud ainult portaalipidaja vastu.