Pärnu keskraamatukogus on 5. juulini avatud Jaan Luige graafika ja skulptuuride näitus.
Kunstnik Jaan Luik mängib märkidega
10. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Luik elab ja töötab Tartumaal. Ta on 1976. aastal lõpetanud Eesti riikliku kunstiinstituudi skulptori-pedagoogina, tegutsenud õppejõuna nii Tartu kunstikoolis kui Tartu ülikooli maaliosakonnas. Oma töid on ta eksponeerinud peale Eesti Soomes, USAs, Tšehhimaal, Lätis ja Venemaal.
Pärnus eksponeerib Luik skulptuure, millele loovad tausta samade ideede kahemõõtmelised peegeldused graafika näol.
Kujud on teostatud keraamikas ja pronksis, graafika digiprindis.
"Olen märgindusega aastaid tegelnud," rääkis Luik oma tööde kohta. "Kõik selle näituse tööd on märkidest ja sümbolitest inspireeritud. Pildid on algselt skulptuuride kavandid, mis arvutisse skaneeritud ja Photoshopis töödeldud. Ilmnes, et digiprindid hakkasid omaette elama ja moodustasid omaette maailma. Näiteks mõnda kohta prindis suurendades tekivad aina uued kujundid ja joonised. Siis hakkasin neid julgemalt skulptuuridega ühendama, võib öelda, et skulptuur on läinud seina peale või vastupidi - pilt on tulnud ruumi."
Näitusel saab näha väga erinevaid sümboleid nii skulptuuris kui paberil. Savisse või pronksi on sündinud karmaratas ehk igavese pöörlemise sümbol budismist ja hinduismist, sügist tähendav hiina hieroglüüf, jumalikkust tähistav märk Aafrikast, linnutiivast inspireeritud töö, kreeka sümboolikast tulenev sammastik või sild, muhameedlikud elemendid.
Kunstnik on oma sõnutsi sümbolite maailma palju uurinud, aga praegu käsitleb ta märke juba vabamalt, tuletades neist oma tõlgendusi ja luues uusi märke.
"Algul lähenesin märkidele semiootiliselt, praegu kunstiliselt," ütles Luik. "Terve maailm ja meie igapäevaelu on märke täis. Vastastikku kohtudes saadame üksteisele märke, sümboleid ja signaale."
Enamik näitusel eksponeeritud sümboleid peegeldab aimatavalt idamaiseid religioone ja filosoofiaid. Kunstnik ise peab end pigem ränduriks kui skulptoriks ja tunnistab kõige hingelähedasemaks zen-budismi ja taoismi mõttemaailma.