/nginx/o/2013/07/12/1891734t1h278c.jpg)
Kosmoseteleskoop Hubble avastas tõeliselt sinise planeedi.
Hubble leidis sinise planeedi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HD 189733b nimeks saanud eksoplaneet teeb oma tähe HD 189733 ümber tiiru 2,2 Maa päevaga, edastab foxnews.com.
See hiiglaslik gaasiplaneet asub meie päikesesüsteemist 63 valgusaasta kaugusel Vulpecula (Rebane) tähtkujus ning Maaga teeb ta sarnaseks ta sinine värvus.
Astronoomid ei pööranud esialgu HD189733b planeedi värvile tähelepanu. Planeedi ebatavaline sinisus paljastus kui hakati uurima selle planeedi atmosfääri, milles on süsinikdioksiidi.
Teadlased kasutasid Hubble`i spektorgaafi planeedi uurimisel. Teatud lainepikkustel peegeldas see planeedi pinnalt valgust tagasi.
HD 189733b nimetatakse ka niinimetatud transiitplaneediks, kuna ta liigub oma tähel nii eest kui tagant läbi. Kui HD 1899733 b oli oma tähe taga, siis Hubble jäi elektromagnet spektril sinise peale pidama. See näitas samas ära ka planeedi värvi - sügavsinine.
Samas on HD 1899733 b liiga kuum, et seal saaks olla vett. Teadlaste arvates on seal molekulid, mis emiteerivad sinist valgust. Uurijate sõnul võivad sellel planeedil olla pilved, mis on vedelas olekus klaasilisest ainest.
«Meie arvates tekitavad sinise värvuse silikaadist pilvede peegeldus ning naatriummolekulide absorbeerumine,» selgitas Suurbritannia Exeteri ülikooli astronoom Frederic Pont.
Teiseks sinise värvuse tekitajaks peetakse fotokeemilisi aerosoole ning teiste aatomite või molekulide absorbeerumist peale naatriumi.
Nimetatud planeet on oma tähele 30 korda lähemal kui Maa on Päikesele.
HD 189733 b pinnatemperatuur ulatub üle 900 kraadi.
Nimetatud planeet on asendis, millest osa on alati tähe poole, osa varjus. Selle dihhotoomia tõttu on seal tuuleiilid, mille kiirus ulatub üle 6000 kilomeetri tunnis.
«Tegemist on väga ebatavalise planeediga. Kui võrrelda seda mõne teise planeediga, siis on raske võrrelda. Just ebatavalisus teeb selle planeedi huvitavaks,» lausus California tehnoloogiainstituudi astronoom Heather Knutson.