Rainer Jancis “All”

Rainer Jancis “All”. Foto: Plaadi esikaas

Multiinstrumentalisti ja muidu geeniuse Rainer Jancise ehk Herzogi vastne sooloalbum "All" (maakeeli "Kõik") paneb kuraditosina looga välja kõik, mis Jancisel praegu muusikaliselt öelda on.

Ilmselt on "All" Jancisele vaheetapp, teatud suurvormis eneseväljendus, mis koondab mõtteid, käike ja ideid, mis tema muudesse projektidesse ega bändidesse ei passi.

Puhtalt soolona valmistatud plaat teiste ideedele suurt ruumi ei jäta. Polegi vaja, Herzogi enda muusikaline maailm ja võime seda võimsalt esitada on küllalt suur.

Põhimõtteliselt on kogu plaadi materjal Janciselt. Muusika pärineb ainuisikuliselt temalt, paari erandiga on tema tehtud kõik sõnadki. Instrumendid mängis autor samuti ise sisse. Trummid jäid küll sageli teiste taguda ja laulus "Rollo" andis saksofoniabi Siim Andla ning kaunites lugudes "Ruby's Song" ja "Fineguy" tuli helimassiiviga appi Narva sümfooniaorkester.

"All" on põnev rännak ja neid radu peab käima mitu korda, kuigi esmalt näivad lood petlikult lihtsad oma selgete meloodiatega. Instrumentaalosad on aga korraga haaramiseks liialt mitmekihilised, filigraansed ja labürintlikud.

Sellised on eranditult kõik palad, olgu nad inglis-, vene- või eestikeelsed või sootuks mõnest muust laulust pärit ja uue meloodia ning lähenemise saanud sõnadega, nagu näiteks plaadi lõpulugu "I Just Called" (vt Stevie Wonder).

Pillikäsitsejana pole Jancis üksnes virtuoosne, vaid eksperimenteeriv ning neid eksperimente sujuvalt popkaanonitega ristav. See annab tulemuseks elamuse perfektsest mõttest ja tundest.

Sõnaga, Jancise helikandja on tugev ja intellektuaalne rokk-pop, mille ainuke nõrk koht on vokaal. Paraku, jah, ei laula Jancis nii hästi, kui ta pilli mängib, seetõttu jääb mõnegi laulu puhul tipptulemus saavutamata. Ega ta laula halvasti, kindlasti mitte halvemini kui näiteks Allan Vainola, aga tema nõudlikud lood nõudnuks sügavamat lauluhäält-tunnetust. Aga terviku väärtust see siiski ei kahanda.

"All'i" võib igati soovitada, sest Jancis on Eesti tänapäevase (indie?)popmaastiku vaieldamatult huvitavaim ja kosmopoliitseim esindaja, kellele Maarjamaa ammu sisuliselt kitsaks jäänud.