/nginx/o/2009/06/09/191808t1hb7f4.jpg)
USA holokaustiuurijate sõnul oli natside koonduslaagrite ja getode võrgustik seniarvatust laiem.
Natside koonduslaagrivõrgustik oli seniarvatust laiem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatmeteosesarja «Encyclopedia of Camps and Ghettos 1933 – 1945» koostajad arvasid esialgu, et piinamis- ja tapmispaikade arv on umbes 5000 – 7000, kirjutab AFP.
Kuid ajaloodokumentide uurimine paljastas, et vangilaagrite ja getode arv on palju suurem.
«Leidsime andmeid 20 000 laagri ja geto kohta,» selgitas projekti juht Geoffrey Megargee.
Natsid alustasid koonduslaagrite rajamist 1933. aastal, mil Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.
USA ajaloolaste sõnul oli 1933. aasta lõpuks Saksamaal juba 100 laagrit, kuhu SS ja politsei viisid «riigi tegelikke ja oletatavaid vaenlasi».
Ajaloolased lisasid, et 12 võimuaasta jooksul lõid natsid laiaulatusliku tapmisvõrgustiku koonduslaagritest, getodest, sõjavangilaagritest, eutanaasiakeskustest, bordellidest, sünnitusvabrikutest, vanglatest ja muudest sarnastest asutustest.
Neid rajati ka natside poolt vallutatud riikidesse ja natsi-Saksamaa liitlaste aladele.
Natside hävitustöö peaeesmärgiks olid juudid, kuid laagritesse viidi ka mustlasi, homoseksuaale, vastupanuliikumise tegelasi, sõjavange ja kommuniste.
«Encyclopedia of Camps and Ghettos 1933-1945» esimeses osas keskendutakse laagritele, mis püstitati enne Teist maailmasõda.
Kokku antakse selles sarjas välja seitse teatmeteost, millest viimane peaks ilmuma 2018. aastal.