Iidsed egiptlased kandsid varbarõngaid?

Akhetatenist leiti kaks inimjäänust, millel olid vasesulamist varbarõngad Foto: SCANPIX

Arheoloogid leidsid kaks Vana-Egiptuse skeletti, mis pärinesid rohkem kui 3300 aasta tagusest ajast.

 

 

Neilt avastati vasesulamist varbarõngad, mis on esimene selline leid iidse Egiptuse matmispaikadest, edastab Live Science.

Need isikud kandsid varbarõngaid oma eluajal ja nad maeti koos nendega. Teadlaste arvates kanti neid moe või siis usu tõttu.

Meessoost skeletis oli varbarõngas parema jala  suures varbas. Tegemist oli 35- 40-aastaselt surnud isikuga, kellel oli varbaluumurd.

Nii mehe kui naise skelett leiti iidsest linnast Akhetatenist, mis tõlkes tähendab Ateni horisont.

Akhetateni lasi rajada vaarao Akhenaten ning see oli lühikest aega Vana-Egiptuse pealinn. Tänapäeval kannab paik nime Amarna.

Nimetatud vaarao muutis religiooni ning kummardama hakati päikesejumalat Ateni. Akhenatne oli ka hilisema kuulsa vaarao Tutanhamoni isa.

Pärast Akhenateni surma langes riik kaosesse ja ta järeltulijad hülgasid tema asutatud linna.

Väljakaevamisprojekti asejuhi Anna Stevensi sõnul ei pruugi leitud varbarõngastel olla seost Akhenateni poolt sisse viidud religioossete muudatustega.

Ta lisas, et tegemist on esimeste vasesulamist valmistatud varbarõngastega, mis pärinevad iidsest Egiptusest.

«Enne neid ei olnud me selliseid leidnud, kuid see ei tähenda, et neid rohkem ei ole. Nende kandmise eesmärk on teadmata,» sõnas Stevens.

Varasemalt on leitud kullast varbarõngas muumialt, kes kandis nime Hornedjitef. Tegemist oli Karnaki templi preestriga, kes elas rohkem kui 2200 aastat tagasi.

Suurbritannias Briti muuseumis oleval muumial on kullast rõngas vasaku jala suures varbas.

Arheoloogide arvates võis Akhetatenist leitud mees kanda varbarõngast ravi eesmärgil.

Mehelt leiti mitu surmaeelset vigastust ja luumurdu, mis olid osaliselt paranenud, kaasa arvatud mitmel roidel, parema jala suurel varbal ja parema jala reieluul.

«Mehe reieluumurd oli kokku kasvanud vildakalt ja see võis talle pidevat valu tekitada. Rõngas oli ta kannatada saanud jala suures varbas, selle tõttu võis oletada, et see oli ravi jaoks,» lisas arheoloog.

Vana-Egiptuses peeti rõngakujuliste esemete panemist võimsaks ravivahendiks. Metallist rõngast aga veel eriti. Selle kohta on viiteid ka vanades Egiptuse kirjutistes.

2012. aastal leitud skeletil, mille oli ka varbarõngas, ei olnud vigastusi näha. See on veel bioarheloogide poolt sügavuti uurimata.

Mõlemad skeletid olid keeratud taimsetest materjalist kangastesse ning mõlemat matmispaika olid rüüstanud hauarüüstajad.

Kumbagi skeletti ei oldud mumifitseeritud, küll aga oli nad kehakuju hoidmiseks mähitud kangasse.

Stevensi sõnul on nende isikute kindlakstegemine väga keeruline. Nad olid maetud surnuaeda, kus leidus kõikidest ühiskonnakihtidest pärit isikute matusepaiku. Vaid kõige jõukamad said endale osta hauakoha, mis raiuti välja kaljust.

Uurija sõnul elasid need kaks isikut nagu enamik Akhetateni elanikke. Üsna noorelt surnud mehe elu võis olla üsna karm, kuna tal oli palju vigastusi ning ka liigesehaiguse märke.