Itaalia neurokirurgi Sergio Canavero sõnul on terve inimpea siirdamisoperatsioon võimalik.
Neurokirurg: terve inimpea siirdamine on võimalik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. juuli 2013, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Canavero kinnitusel on nüüdseks olemas tehnoloogia, mille abil saab Frankensteini stiilis siirdamisoperatsiooni teha, edastab The Telegraph.
Selliseid siirdamiskatseid on laboriloomade peal tehtud alates 1970. aastatest.
Protseduuri teeb keeruliseks seljaaju ühendamine peaga, mis võib kaasa tuua halvatuse.
Canavaro sõnul on olemas uus kirurgiatehnika, mis võimaldab seda edukalt ja kahjustusteta teha ning ei teki äratõukamisreaktsiooni.
On ka neid arste, kes peavad seda utoopiaks.
«Terve pea siirdamine on absurdne, seda ei saa teha,» sõnas Briti siirdamisühingu esindaja, kirurg Anthony Warrens.
Canavero tõi näiteks, et 1970. aastal siirdas meditsiiniprofessor Robert White reesusahvi pea teisele reesusahvile ja see oli edukas. Tema sõnul saaks sama siirdamismeetodit kasutada ka inimeste puhul.
«Suurim tehniline takistus on doonori ja saaja seljaaju ühendamine. Sellise protseduuri abil on võimalik ravida mitmeid seni ravimatuid haigusi,» sõnas neurokirurg.
Itaallase arvates saaks tema 100 kirurgist koosnev operatsioonimeeskond seda teha 36 tunniga ning selle hind oleks 9,9 miljonit eurot.
Mõlemad pead tuleks eemaldada kehadelt samal ajal ning siirdamine viia läbi võimalikult kiiresti.
«Peasiirdamise puhul ei ole enam tegemist teadusulmega. Tänapäeva kirurgia meetodid ja aparatuur võimaldavad seda. See annab inimestele lisaeluaastaid. Ainus takistus võib olla selle suur maksumus,» tõdes Canavaro.
Paljude kirurgide arvates on Itaalia neurokirurgi nägemus nagu stseen õudusfilmist.
«Frankenstein» on 19. sajandi Inglise kirjaniku Mary Shelley romaan, mille peategelane Victor Frankenstein loob teaduseksperimendi käigus koletise.
Hollywoodis on sellel teemal mitu filmi tehtud, millest klassikaks on saanud 1931. aastal valminud linateos, kus peaosalist koletist mängib Boris Karloff.