Itaalia teadlane: Loch Nessi koletis on geoloogiline fenomen

1930. aastatest pärit foto, millel on väidetavalt Loch Nessi koletis Foto: Wikipedia.org

Itaalia geoloogi sõnul ei ole Šotimaa kuulus Loch Nessie koletis midagi muud kui geoloogilise tegevuse tagajärjel tekkinud veemullide kogum.

Firenze teadusuuringute keskuse teadlase Luigi Piccardi sõnul tekitavad geoloogilised protsessid Nessi järve tumedas vees mulje nagu seal oleks mingi olend, edastab Daily Mail.

 Legendi kohaselt elab selles järves plesiosaurus. Uuringud ei ole seda kinnitanud ning enamiku arvates on koletise fotode puhul tegemist võltsingutega.

 Piccardi selgitas, et veekoletise nägemine langeb kokku seismilise aktiivsuse kasvuga Great Gleni geoloogilise rikke vööndis. Loch Ness asub rikkes, mis ulatub kirdes asuvast Põhjamerest edelas asuvasse Iiri merre.

 Samas ei seostata Šotimaad maavärinatega,  kuid neid tuleb siiski ka seal ette.

 «Järve pinnal on näha mitmeid märke, mis viitavad geoloogilisele tegevusele,» selgitas uurija.

 Ta tõi näiteks pühaku Püha Columba eluloo, milles seisab, et koletis ilmub ja kaob siis, kui maa väriseb.

See on kirjutatud 690. aastal pKr. Lugu kirjeldab pühakut ujumas üle Nessi kui ühte tema kaaslast ründab koletis. Mees pääseb paludes jumala abi.

 Selles on ka kirjas, et koletis tegi valju häält.

 Loch Nessi koletise kohta hakkas aina enam teateid tulema 1930. aastatel. Itaalia teadlase sõnul aktiveerus sel ajal ka geoloogiline tegevus.

 Alates sellest on väidetavat koletist nähtud rohkem kui 3500 korral.

 Geoloogide sõnul on Loch Nessi piirkonnas olnud maavärinaid, mille võimsus on 3 – 4 magnituudi.

 Võimsamad maavärinad olid 1816, 1888, 1890 ja 1901.

 Samas on ka neid teadlasi, kes ei usu Piccardi teooriasse. Nende arvates olid maavärinad liiga nõrgad, et nad oleksid saanud järvel näha olla.

 Piccardi sõnul on paljude legendide aluseks looduses toimuvad protsessid, mida on püütud teadaoleva abil selgitada.

 Ta tõi näite, et Delfi oraakli nägemusi võis põhjustada väävel.