Maailmalõpp saabub kahe miljardi aasta pärast?

Maailmalõpu «kangelased» on vastupidavad mikroobid

FOTO: SCANPIX

Šotimaa St. Andrewsi ülikooli teadlased andsid maailmalõpule uue daatumi, mille kohaselt planeet Maa peaks säilima veel umbes kaks miljardit aastat.

Armagedoni käivitab liiga vähene, mitte liigne süsinikdioksiidi hulk atmosfääris, edastab The Telegraph.

Kõik loomad ja taimed surevad välja ning viimased elusorganismid on mikroobid.

Seni püütakse vähendada kasvuhoonegaaside teket takistamaks sellega süsinikdioksiidi hulga kasvu.

Teadlaste sõnul käivituvad Maal muutused Päikese vananemise ja kuumemaks muutumise, suurema vee aurustumise ja keemiliste reaktsioonide tõttu, mis vähendavad märgatavalt süsinikdioksiidi kogust.

Vähem kui miljardi aasta pärast on süsinikdioksiidi liiga vähe, et taimedel tekiks ellujäämiseks vajalik fotosüntees. Selle tekkides hakkab elu Maalt kaduma.

Koos taimede kadumisega hakkavad taimetoidulised loomad nälga jääma ja välja surema. Taimetoiduliste loomade väljasuremine mõjutab lihasööjaid kiskjaid.

Lõpuks jääb vaid osa senistest mikroobidest, mis suudavad karmis keskkonnas ellu jääda.

Veel ühe miljardi aasta möödudes on ookeanid ja teised veekogud aurustunud. Siis elutsevad Maal vaid kõige vastupidavamad mikroobid.

«Väga kauges tulevikus on Maa väga ebasõbralik paik, kus ei ole elu. Elu aluseks on vesi, kuid seda leidub siis väga vähestes kohtades nagu kõrgmäestikes või maapinna sees olevates koobastes,» selgitas astrobioloog Jack O´Malley-James.

Samuti peavad Maal säilinud organismid tulema toime väga kõrge temperatuuri ja ultraviolettkiirgusega.

«Kui vaadata, mis Maad ees ootab ja millised organismid ellu jäävad, siis tulev uurida atmosfääri koostist. Taimede ja loomade kadudes on atmosfääris suur kogus lämmastikku ja metaani, mille tõttu saavad säilida vaid mikroorganismid,» teatas O´Malley-James.

Tagasi üles