/nginx/o/2013/07/02/1867872t1hfe54.jpg)
Tulemüüride arendamisega tegeleva Soome firma Stonesoft küberturvalisuse juhi Jarno Limnelli sõnul on USA luuretegevus Euroopa Liidus vaid jäämäe tipp.
Soome ekspert: küberluure käib Metsiku Lääne reeglite järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Limnelli sõnul tuli paljastusskandaaliga pinnale vaid väike osa sellest, kuidas enamik maailma riike üksteise järgi luurab, edastab iltasanomat.fi.
Saksamaa väljaanne Der Spiegel kirjutas möödunud nädala laupäeval, et USA luuras ELi riikide järgi nii Belgias kui ka USA pinnal. USA Riiklikul Julgeolekuagentuuril (NSA) oli juurdepääs miljonite inimeste kommunikatsioonile.
Luure- ja jälgimisskandaal sai alguse, kui USA endine analüütik Edward Snowden paljastas NSA jälgimisprogrammi ja selle laiaulatuslikkuse.
Briti väljaande The Guardian andmetel olid luure sihtmärgiks ka ELi riikide saatkonnad.
Limnell lisas, et riikide üksteise järgi pidev luuramine on olnud iidsest ajast, kuid küberluure mängu tulekuga on reeglid märgatavalt muutunud. Luuretegevus on lihtsustunud ja kasutatakse palju varjatumaid võtteid.
«Kübermaailmas luuramise kohta ei ole mitte mingisuguseid rahvusvahelisi reegleid, see on nagu Metsik Lääs, kus kõik on lubatud,» nentis asjatundja.
Limnelli arvates aitab nüüdne rahvusvaheline luure- ja jälgimisskandaal kaasa sellele, et hakatakse tähelepanu pöörama reeglitele, mis reguleeriks küberruumis tegutsemist.
Varem ei ole poliitikaga tegelejad sellele just eriti palju tähelepanu pööranud. Soomlase arvates võib lähiajal veel samalaadseid paljastusi tulla, kuid mõne teise riigiga, mitte USAga seoses.
«Ka Euroopa Liidus on võimsaid riike, mis tegelevad intensiivselt küberluure ja –jälgimisega,» nentis Limnell.
Soome riigikaitseprofessori Aki-Mauri Huhtineni sõnul tõstatas praegune skandaal mitte ainult USA ja ELi vahelisi probleeme, vaid ka ELi siseturvalisusega seotud probleemid.
Huhtineni sõnul tuleb kindlaks teha, kuidas jälgitakse ning kuidas jälgimis- ja pealtkuulamisseadmed on pandud.
«Tuleb kindlaks teha, kas tegemist on inimlikust nõrkusest tingitud jälgimise või millegi suuremaga. Organisatsiooni sees võib olla inimesi, kes on raha eest võimelised seda tegema. Need ei ole mingid väikesed tegijad, vaid nende mõju võib olla väga suur,» sõnas Huhtinen.
Ta lisas, et miks samas ELi riikides seda jälgimist ei avastatud ning kuidas on USA saanud seda teha jälgi jätmata.
Soome asjatundjate sõnul huvitab USAd eelkõige Euroopa Liidu riikide riigikaitse ja majandus.
«Aus suhtlus on kõige alus, kui seda ei ole, siis ei saa ka normaalseid suhteid olla. See kehtib nii USA-ELi suhete kui ka ELi riikide omavaheliste suhete kohta,» nentisid soomlased.