Enamik kodumaist popmuusikat tundvaid inimesi mäletavad ka R2 Aastahiti auhindu, mis anti nii Raadio 2 kui ka ETV otse-eetris üle alles jaanuaris. Igaüks neist valib parimad omal moel, ent kas kokkuvõttes pole preemiaid liiga palju?
Muusikud soovivad ühte auhinda
Eile õhtul Pärnu kontserdisaalis lauluga «Absoluutselt» aasta hittloo preemia võitnud lauljatar Hannaliisa Uusma ehk HU? tõdes, et ehkki iga tunnustus on muusikule oluline, on auhindade jagamisel tekkinud suured käärid.
«Üldiselt kuluks ära üks asjalik ja läbimõeldud auhind. Mina eelistaks ühte korralikku professionaalse žüriiga üritust,» lausus Uusma.
Väärtus väheneb
Ka Jarek Kasar ehk eile parimaks hiphoppariks tituleeritud Chalice arvas, et Eesti popimate muusikaauhindade väljaandjad võiksid omavahel rohkem koostööd teha.
«Kardan, et auhindade rohkus vähendab nende auhindade väärtust. Võiks olla kaks auhinda – üks, mille annab välja kompetentne žürii, ning teine, kommertslikum,» pakkus ta.
Sama meelt oli ka Hendrik Sal-Saller, kes jäi fonogrammitootjate preemiapeol tühjade kätega, ent viis läinud nädalal koju Kuldse Plaadi kui eelmise aasta parim autor.
«Asja teeb segaseks see, et põhimõtteliselt võib igaüks, kes tahab, oma auhinna välja mõelda ja seda jagada.»
Sal-Salleri arvates võiks auhinnajagajad tõesti oma jõud ühendada ning ühe võimsa gala korraldada.
«Kuldseid Plaate jagati väidetavalt mingite ametlike andmete järgi. Eilsetel muusikaauhindadel on aga hoopis muusikaekspertidest koosnev salajane žürii, kes oma lemmikuid hääletab,» sõnas Sal-Saller.
Preemia kolmest kohast
Aasta muusikavideo preemia napsanud Under Marié trummar Joosep Volk andis omakorda mõista, et ei pea ühestki kodumaisest auhinnast suurt miskit.
«Eestis pole tegelikult sellist muusikaauhinda, mida meie või mõni teine väga saada igatseks,» sõnas noormees.
Samas möönis auhinna saanu, et iga selline preemiapidu võimaldab ansamblitel-lauljatel oma loomingut laiemalt tutvustada.
«Ega tegelikult ei jookse ükski nominatsioon mööda külge maha,» lõpetas Volk.
Volk ei tahaks Kuldse Plaadi jagamist muusikaauhindade või Aastahitiga võrrelda – neist esimest ei pea ta oluliseks.
Samas oli neidki, kes kodumaist auhinnasadu kiitsid. Nii näiteks arvas aasta uustulnukaks kuulutatud ansambli Traf-fic liige Stig Rästa, et olemas on kõik variandid: üks selgub läbimüügi, teine žürii ning kolmas rahvahääletuse alusel.
Vaid Laura Põldvere, kes napsas eile mahlakamad auhinnad, uskus, et auhindu võiks enamgi olla.
«Kõik auhinnad on tähtsad, sest nad tunnustavad muusikuid tehtud töö eest!» lausus ta.
Laura oli ka ainus küsitletuist, kes noppis preemiaid kõigilt kolmelt auhinnapeolt.