/nginx/o/2008/04/02/30141t1h4234.jpg)
Hispaania teadlaste sõnul mängis kliimamuutus mammutite väljasuremisel suurt rolli, kuid lõpliku surmalöögi sellele loomaliigile andis ikkagi inimene.
Uuring: inimesed andsid mammutitele surmalöögi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad lisasid, et mammutite arvukus hakkas vähenema umbes 12 000 aastat tagasi, kuid nad kadusid jäädavalt umbes 3600 aastat tagasi, kirjutab LiveScience.
Teadlased on seni vaielnud selle üle, miks ja kuidas need karvased loomad välja surid.
Hispaania loodusmuuseumi teadlastemeeskond eesotsas David Noguse-Bravoga kasutas mammutite väljasuremise uurimiseks kliimamudeleid, kuid ka mammutite ja inimpopulatsiooni arvukuse mudeleid.
Teadlased avastasid, et 8000 – 6000 aasta tagasi tekkinud kliimamuutus mängis nende pikakarvaliste londiliste väljasuremisel suurt rolli.
«Kliima hakkas siis soojenema ja temperatuurid tõusid. Sellega koos mitmed kooslused kadusid ja tekkisid uued kooslused. Mammutite elukeskkond, tundra hakkas samuti kaduma,» selgitasid Hispaania uurijad.
Uurijad arvutasid välja äärmustemperatuurid ja tingimused, mille puhul mammutid oleks ellu jäänud. Teadlased avastasid, et 6000 aastat tagasi oli neile londilistele sobiva elukeskkonna suurus kahanenud kümne protsendini. Veel 42 000 aastat tagasi oli sobivat elukeskkonda rohkem, sest siis kattis suure osa Maa pinnast jää.
«Kuid ainult kliimamuutus esi selgita, miks mammutid välja surid. Need suured loomad jäid ellu näiteks 126 000 aastat tagasi olnud esimesel kliimamuutuse ja soojenemise ajal. Leitud mammutiluude uurimine näitas, et kliimamuutus ei suutnud seda liiki siis täielikult hävitada,» selgitasid uurijad.
Uurijate sõnul on esimese ja teise jäävaba perioodi vahe selles, et teise puhul tuleb arvesse võtta ka inimesi.
«Umbes 6000 aastat tagasi, kui kliima muutus Põhja-Euraasias pehmemaks, jõudsid sinna ka inimesed. Seal olles aga vajasid nad süüa ja nii jahiti mammuteid. Mammutitepopulatsioon oli aga kliimamuutuse tõttu nõrgemaks jäänud ja neid oli lihtsam küttida,» arvasid teadlased.
Uurijate arvutus näitas, et 6000 aastat tagasi oleks iga inimene pidanud tapma iga kolme aasta järel ühe mammuti, et need loomad välja sureksid.
«Kliimamuutuse tõttu vähenes mammutite populatsioon punktini, et inimestel oli lihtne neile lõpp peale teha,» laususid uurijad.
Uurijate sõnul surid mammutid välja kahe asja kombinatsiooni tõttu.
«Kliimamuutus ei hävitanud neid suuri londilisi lõplikult, vaid muutis nad haavatavaks. Inimesed andsid neile surmalöögi,» leidsid Hispaania uurijad.
Mammutid (Mammuthus) olid põhjapoolkeral Kesk- ja Hilis-Pleistotseenis elanud pikakarvalised londilised. Mammuteid oli umbes kümme liiki.