5. juuni: Oleme taas Pekingis

Suveniirilettidest mööda jalutades võis näha igasuguseid asju. Foto: Teet Roosaar

Sõitsime Confutsiuse sünnilinnast Qufust otse Pekingisse. Algul oli kavas ka selle lähedal asuval Tai Shanil ära käia, kuid leidsime, et sellises palavuses oleks liialt kurnav mäetippe vallutada.

Kui kellelgi on taoismi pühapaiga külastamise kogemuste vastu huvi, usutlege Pärnu Reisibüroo omanikku Eha Juhansood, kes seal ära käis. Kohtasime Ehat Pekingis rongist tulles.

Meie reis hakkab tasapisi ühele poole saama ja teisipäeva õhtuks oleme loodetavasti kodus. Enne veel tahaks natuke kirjeldada reisiteatmikke, kohalikega suhtlemist, transporti ja ööbimistingimusi.

Pekingis liikudes kasutame Dorling Kindersley „Top 10 Peking“ ja Berlitzi Pekingi taskuteatmikku. Esimeses on Pekingi metrookaart ja juurdepääsuvõimalused koos hindadega, teises vaatamisväärsuste põhjalikum kirjeldus koos hieroglüüfiga. Viimast on vaja taksojuhile näidata, kui kuhugi minna tahate.

Hiina pealinna kõige paremad liikumisviisid on metroo + takso. Metroopilet maksab 2, takso kilomeeter 2 või 3 jüaani. Miinimumhind taksoga sõites on Pekingis 10 ja provitsis 5 jüaani. Jüaani kurss on seotud dollariga ja on praegu ligikaudu 1,7 krooni.

Pekingist väljaspool oli asendamatu Lonely Planet koos Berlitzi Eesti-Hiina vestmikuga. Lonely Planetis on koha kirjeldus koos kaardiga, vaatamisväärsused, ööbimiskohad ja transpordivõimalused.

Enne kui kuhugi takso tellite, tasub vaadata, ega Lonely Planetis ole sinna sõiduks liinibussi soovitatud. Linnabussi piletid maksid Xianis ja Luoyangis 1 või 1,5 jüaani, selle raha eest võis oma paarikümne kilomeetri kaugusele sõita.

Reisiteatmikes toodud vaatamisväärsuste hinnad on mõnikord vananenud. Üks rongijaamas kohatud noormees rääkis, et näiteks Longmeni koobaste külastus maksis eelmisel aastal 80, nüüd aga juba 120 jüaani.

Reisisime väljaspool Pekingit rongidega. Esimese pileti ostsime Pekingi hosteli vahendusel, ülejäänud raudteejaama kassast otse. Mul olid

internetist hieroglüüfidega raudteegraafikud

välja prinditud ja nendel vajalikele kohtadele näpuga näidates sai täitsa hakkama. Tõsi, mõnikord tuli kannatlikult üht ja sama selgitada, üks kord kirjutas hotelli inglise keelt valdav töötaja üles võimalused, mida esimese variandi äralangemisel soovime.

Hiina ametnikud ja tavakodanikud on väga vastutulelikud. Nähes turisti midagi otsimas, peatus  sageli mõni inglise keelt oskav inimene ja pakkus abi. Seevastu teenusepakkujatest tasub enamasti hoiduda, kui te täpselt ei tea, mida tahate.

Hiina rongid on puhtad ja väljuvad enamasti õigel ajal. Sõitsime ühel korral kõrgete seljatugedega istmetel, kahel korral platskaardi keskmistel lavatsitel ja ühel korral kupees. Viimane, öö läbi sõit, maksis ligi 250 jüaani inimese kohta ehk ligikaudu Pekingi hostelitoa hinna, kuid tingimused olid väga luksuslikud. Vaguni väljakäigus oli isegi puust prill-laud!

Ööbimiseks olime broneerinud hostelid. Pekingis maksid need 220, provintsis 110-120 jüaani. Kõik hostelitoad asusid väga heas asukohas (vaatamisväärsuste või raudteejaama lähedal) ning olid puhtad ja korralikud. Mõnes kohas võis küll kraan logiseda või käterätik puududa, aga kõikjal olid kliimaseade, soe vesi, televiisor ja tualettruum toas sees. Samuti oli igas kohas internet. Proovige Pärnus saada suvel 200 krooni eest kahele inimesele tuba, Hiinas on see võimalik.