Rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elas Pangea supermandril lehmasuurune loom.
Pangea supermandril elas lehmasuurune pareiasaurus
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuni 2013, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taimetoiduliste pareiasauruste hulka kuuluv Bunostegos akokanensis eksisteeris permi ajastul 252 – 266 miljonit aastat tagasi, edastab foxnews.com.
Bunostegos akokanensis fossiili uurimine näitas, et liigirikkus oli siis seniarvatust suurem.
Selle looma fossiliseerunud pealuu avastati Aafrikast Nigerist. Uuring näitas, et loomal olid koljul ja ka kehal mügarikud, mille järgi ta sai ka ladinakeelse nimetuse Bunostegos, mis tähendab mügarikega pinda.
Oletatakse, et need mügarikud olid nahaga kaetud sarvetüükad nagu tänapäeval on kaelkirjakutel. Nende mügarike järgi võisid loomad oma liigikaaslasi ära tunda.
Ka teistel pareiasaurustel olid sellised mügarikud, kuid neil ei olnud need nii suured.
Fossiilne kolju leiti tänapäeva Sahara kõrbe alalt. Umbes 260 miljonit aastat tagasi oli see ala Pangea supermandri keskosa, olles samuti kõrb. Uurijate arvates võis sealses kõrbes olla oaase, kus sai elu eksisteerida.
«Kuna kliima oli seal ebatavaline, siis piirkonnas ei toimunud pikema aja vältel suuri muutusi,» lausus USA Washingtoni ülikooli paleontoloog Linda Tsuji.
Teadlased võrdlesid Bunostegos akokanensis’ ist teiste pareiasaurustega. Varem arvati, et ta on suguluses arengu kõrgemal astmel olevate pareiasaurustega, kuid uuring näitas, et hoopis primitiivsematega.
Uuring näitas ka seda, et selle liigi pareiasauruse mügarikega kolju arenes teiste pareiasauruste koljuga võrreldes erinevalt.
Keskkonnauuring aga paljastas, et Bunostegos akokanensis esindajad olid miljonite aastate jooksul isolatsioonis ning selle tõttu arenesid omalaadseteks. Neid ümbritsesid pidevalt karmid kõrbetingimused.
«Just see isolatsioonis elamine andis kummalise välimuse,» teatasid uurijad.
Siiani oli permi ajastu floora ja fauna kohta saadud andmeid Lõuna-Aafrikast ja Venemaalt.
«See pareiasauruse liik, mille esindajad elasid keset kõrbe, näitavad et permi ajastu loodus oli mitmekesine,» selgitas Tsuji.
Paleontoloog Gabe Bever lisas, et parem arusaamine permi ajastust ja siis toimunud liikide massilisest väljasuremisest sõltub uutest fossiilileidudest.