Keeleteadlaste sõnul tegi Kuul käinud USA astronaut Neil Armstrong oma kuulsas lauses «one small step for a man» (väike samm inimese jaoks) vea.
Neil Armstrong tegi Kuul keelevääratuse
Uurijate sõnul pidi Apollo 11 astronaut ütlema «a man», kuid umbmäärane artikkel «a» jäi ära, kirjutab BBC.
Keeleteadlased rõhutasid ka seda, et 1969. aasta kuulus fraas «One small step for man. One giant leap for mankind» ei ole tavaline artiklita lause, vaid see on luulelise kõlaga.
Ka mängis selle lause juures suurt rolli ettekandmise rütm ja viis, mis aitas kaasa ajaloolise hetke, esimest korda Kuul käimise jäädvustamisele.
Ka avastati, et Armstrongi kuulus fraas on täiesti spontaanselt öeldud, see ei ole varem valmis kirjutatud ega pähe õpitud.
«Oma kuulsas lauses kasutab astronaut sõnu «man» ja «mankind», mis selles kontekstis põhimõtteliselt on samatähenduslikud,» selgitasid uurijad.
Maale tagasi pöördunud, selgitas Armstrong, et ta lause oli ikka «one small step for a man», lause, milles on ka artikkel «a».
Keeleteadlaste sõnul ei pruugitud umbmäärastartiklit «a» kuulda, kuna Armstrong pärines Ohiost, kus artikleid tihtipeale väga vaikselt öeldakse või hoopis ära jäetakse.
Keeleteadlane John Olsson tegi Neil Arstrongi kõnedele detailse analüüsi.
«See lause võttis kokku 20. sajandi viimase kolmandiku optimistliku meeleolu,» selgitas Olsson.
Teadlane uuris NASA arhiivis olevaid Neil Armstrongi kõnede lindistusi, mis olid tehtud nii Apollo 11 missiooni ajal kui ka pärast seda.
Teadlane puhastas astronaudi kõned kõigist segavatest helidest, nii, et alles jäi ainult tema hääl.
Hääle uurimine näitas, et artiklit «a» ei olnud kuulda ning üksteisele järgnevates sõnades «for man» kadusid R ja M teineteise sisse ära.
«Lindistuselt on selgelt kuulda, et artikli «a» jaoks ei olnud lihtsalt ruumi. Ta võis tahta artikli öelda, kuid ta lihtsalt ei jõudnud,» kinnitas Olsson.
Olsson lisas, et pikka aega levisid jutud, et kuulsa lause kirjutas Armstrongi jaoks NASA. Uurija sõnul ei vasta see tõele, sest astronaudi intonatsioon, keelekasutus ja ka kehakeel ei toeta seda.
«Tegemist on millegi täiesti spontaansega. Kui vaadata filmikaadreid ja fotosid, kuidas Armstrong lause ütlemise ajal liigub, siis on näha, et kõik on nii nagu on, mitte stsenaariumi järgi,» selgitas teadlane.