Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Dan Nelson: Anthrax on tagasi ja metal elab!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Anthrax
Anthrax Foto: Rabarock

Selleaastasel Rabarockil esineb ka 1981. aastal asutatud USA legendaarne

metal

- bänd Anthrax. Peatselt kümnenda plaadi välja andev ansambel alustab Eestist ka oma Euroopa turneed ja sel puhul oli ansambliga 2007. aastal liitunud vokalist Dan Nelson lahkesti nõus ka mõnele küsimusele vastama.

Sa liitusid Anthraxiga 2007. aastal, kui bänd oli olnud tegev juba üle 25 aasta. Kuidas fännid sind sinu arvates on vastu võtnud?

Eks inimestel on alati sel teemal erinevaid emotsioone ja arvamusi, aga enamasti on nad mind väga hästi vastu võtnud ja ma ei saakski midagi rohkem paluda. Ma olen neile tõesti tänulik.

Kas sa olid Anthraxi fänn juba enne liitumist? Kuidas sa üldse sellesse ametisse said?

Jah, ma olen alati Anthraxi fänn olnud. Aga töö leidsin ma Rob Caggiano (Anthraxi kitarrist, toim.) kaudu, kes otsis oma kõrvalprojekti jaoks vokalisti.
Kui ma prooviesinemisel laulsin, siis tekkis tal mõte, et mu vokaal sobiks palju paremini hoopis Anthraxi.

Kas Rob Caggiano tuli ansamblisse tagasi sellepärast, et sinust sai uus laulja?

Osaliselt on see kindlasti nii, aga nad oleks ta ka ilma minu liitumiseta bändi tagasi võtnud, sest ta on üks parimaid oma ala kitarriste. Nad kavatsesid ta nagunii tagasi kutsuda, aga boonuseks oli see, et me tundsime teineteist ja oleme head sõbrad.

Mõnede inimeste arvates kõlad sa nagu Phil Anselmo (ansamblite Pantera ja Down solist, toim.). Mis sa sellest arvad?

(Naerab). See on minu jaoks väga suur kompliment, sest ta on minu arvates üks maailma parimaid metal-lauljaid üldse. Ma ise selle seisukohaga päris ei nõustu, sest minu arvates on mul oma stiil, aga ma olen komplimendi eest siiski tänulik.

Te alustate oma Euroopa turneed Eestis toimuva festivalikontserdiga. Kas sa oled selleks valmis? Kuidas sa intensiivseks tuuriperioodiks ette valmistud?

Ma olen selleks TÄIESTI valmis ja väga õhinas. See saab olema kuradima äge. Ma olen selleks ka kõvasti valmistunud, teinud peaaegu iga päev trenni jõusaalis, hüpanud hüppenööriga ja vähemalt neljal-viiel õhtul nädalas olen laulmist harjutanud. Ma olen nii valmis, kui olla saab (naerab).

Enne tuuri järgmist kontserti on sul paar vaba päeva. Kas sa kavatsed neid kasutada selleks, et Eestiga tutvuda?

Ma pole isegi päris kindel. Tahaksin küll veidi Eestit avastada ja uute kohtadega tutvuda, aga mul pole aimugi, mis meie jaoks plaanitud on.

Tuuril olles tahan ma alati kohtuda kohalike inimestega ja näha uusi asju, süüa uusi toite – see on üks väga oluline osa tuuril olemisest ja annab minu arvates tuuritamisele väga palju juurde. Loodetavasti on mul võimalus paar päeva Eestis veeta.

Räägime pisut uuest plaadist ka. «Worship Music» on sinu esimene plaat koos Anthraxiga Kas see hakkab juba valmis saama?

Kuule, sellega on nii, et praegu on plaat juba miksimises ja umbes 5 või 6 lugu peaksid juba valmis olema. See plaat kõlab lihtsalt superhästi. Meie lapsest on salvestussessiooni käigus saanud koletis. See on tõsiselt võimas plaat ja oktoobriks peaks see valmis olema.

Kuidas sa seda teiste Anthraxi plaatidega võrdleks?

See kõlab kindlasti nagu Anthrax, selles pole kahtlust. Päris kindel on see, et Anthraxi fänn, kes seda plaati kuulab, ei küsi: «Mis kuradi pa*k see on?».

See on minu arvates kõige karmim Anthraxi plaat, mis kunagi ilmunud on, aga samas on sellel plaadil ka palju meloodilisi elemente, mille poolest Anthrax tuntud on.

Üks laul on näiteks tšelloga, aga samas on plaadil ka lugu «Earth on Hell», mis on minu arvates kõige kurjem Anthraxi lugu üldse.


Millist sa ise kõige paremaks Anthraxi albumiks pead?

(naerab) «Worship Music». Siin pole kahtlust.

Sa oled ainuke Anthraxi laulja, kes on ansambliga nii Koreas kui Colombias üles astunud. Millise riigi sa järgmisena vallutada kavatsed?

(naerab) Ma esinen rõõmuga igal pool, kuhu mind kutsutakse. Ma olen valmis ükskõik kus esinema. Vahet pole, kas publikuks on 50 või 50 000 inimest. Ma lihtsalt armastan oma tööd.

Mida sa lõpetuseks oma Eesti fännidele ütled?

Ma kavatsen anda neile parima show, mida nad kunagi näinud on. Anthrax on tagasi ja metal elab! Me anname neile täpselt seda, mida nad tahavad.


Märksõnad

Tagasi üles