Argo Aderi kallimal Maarjal pole kunagi rahast puudust olnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes meist ei oleks oma vanematelt taskuraha küsinud? Kindlasti mäletavad kõik ka seda, kuidas nad oma elu esimese raha teenisid.
Kulturist Argo Aderi võrkpallurist kallim Maarja Kerner rääkiski Buduaariga sel teemal lähemalt.
Kui palju Maarja näiteks oma vanematelt noorena raha sai, kuidas ta oma esimese palga teenis ning mida ta sellega tegi. Miks oli Maarjal 13 aastasena vaja 5000 krooni kiirelt kokku saada?
Maarja vanemad toetasid teda taskurahaga iga kuu ning ka summa oli paika pandud. "Olen isalt ja emalt alati taskuraha saanud, mäletan, et kunagi andis isa mulle iga kuu 600 krooni ja sellega pidin siis kuu lõpuni hakkama saama."
"Üldiselt läks kogu raha söögi ostmiseks. Nimelt meeldis mulle alati süüa kõike muud peale koolilõuna. Ja muidugi ka enne trenni minekut ostsin poest šokolaadi või puuvilja. Seega jah, noorena sain 600 krooni eest ilusti ära elatud ja puudust ei tundnud," tunnistab Maarja, et nurisemiseks tal põhjust polnud.
Mis aga riiete ning muu sarnase ostmisesse puutus, siis selle jaoks tuli Maarjal vanematelt eraldi raha küsida. "Loomulikult oli mul vaja ka riideid ja muud vajalikku osta, kuid selle jaoks sain isalt või emalt lisaraha, sest kogu taskuraha kulus mul siiski söögile ja nii palju ei jäänud kunagi üle, et saaks endale materiaalseid asju lubada," tunnistab Maarja.
Oma esimese palga teenis Maarja 14-15 aastaselt. "Ma olin siis umbes 14-15aastane, läksin Viljandis oma ema kosmeetika poodi müüjaks, mäletan, et see palk oli ikka suhteliselt väike, sain vist 20 krooni tunnis, tegin üksikuid päevi ja ema andiski mulle siis kaheksa töötunni eest kokku 160 krooni."
"See oligi minu mäletamist mööda minu kõige esimene palk. Olen suhteliselt kindel, et raiskasin selle raha mõne kleidikese peale, mida ammu osta olin soovinud. Väga mõnus tunne oli, kui sain oma esimese ise välja teenitud raha, mille eest võisin siis osta täpselt seda, mida tahan ja ilma, et peaksin kellegi käest raha küsima minema," meenutab Maarja, et oma teenitud raha on ikka midagi muud, kui vanemate antud raha.
Maarja tõdeb, et tal on vanematega vedanud ning taskuraha andmisega pole probleemi kunagi tekkinud. "Võin ausalt öelda, et minu vanemad on raha andmisega alati pigem lahked olnud."
Kuid mis on see põhjus, miks Maarja 13-aastasena 5000 krooni kokku pidi saama?
"Kogusin 13-aastaselt kohutavalt raha, sest ma nii tahtsin endale täitsa oma saksalambakoera ja selleks oli vaja vist, kui ma ei eksi, siis 5000 krooni."
"Isa ja ema ütlesid, et saan endale ainult siis koera, kui ise selleks raha kogun. Panin iga kuu taskurahast kõrvale nii palju, kui võimalik. Kogusin seda raha ikka päris pikalt ja lõpuks saingi endale koera, ema pani vist natuke raha juurde ka.""
"See oli kohe kindlasti üks asi, mida ma väga tahtsin ja lõpuks ka sain," meenutab Maarja, kuidas ta koera ostmiseks raha kõrvale pani ning lõpuks endale ka päris oma kutsika sai.
Mille jaoks oled sina raha pikka aega pidanud kõrvale panema?