Kokk Malle Läsn: sain keha trimmi tänu nahktoitumisele!

Malle Läsn Foto: Avanejad

Huumoriportaal Avanejad rääkis 56-aastase Mallega, kes loobus toidu söömisest juba kaks aastat tagasi. Võiks ju arvata, et Malle on päikese- või hapnikutoiduline? Ei, Malle on nahktoituja.

Malle, kuidas sa nahktoitumiseni jõudsid?

Oli juuni 2011. Sõbranna Sirje rääkis MSN’is, et ta luges ühest ajakirjast, et 60-aastase naise ihus on vähemalt pool kilo elu jooksul nahale määritud puudreid ja teisi kosmeetikatooteid. Et kõik nagu imendub mingi valemiga läbi naha.

Ja haarasid kohe härjal sarvist?

Jah, pusle oli lõpuks koos. Iga naine peaks mingis eluetapis pusle kokku saama. Mõtlesin, et vau, miks mitte siis toituda läbi naha. Milleks koormata oma magu ja soolestikku tahke ollusega? Mõttetu, onju! Kusjuures sel hetkel meenus mulle jaanipäev 1998, kui mehe sõbrad mu ülakehale vahukoort valasid! Mul oli veel järgmise päeva õhtul ka kerge täiskõhutunne. Tegin sellest omad järeldused: valk imendub läbi sarvkesta organismi. Nüüd, alles 15 aastat hiljem, võin öelda, et mitte ainult valk, vaid üldse toit.

Mida sa praegu sööd ja kuidas see nahktoitumine välja näeb?

Ma «söön» (Malle teeb sõrmedega jutumärke – toim.) kõike, mida tavalised inimesed söövad: hakklihakastet, majoneesi, kartulit ja kapsast, suppi, magustoite... Andke ainult ette! Vahe on lihtsalt selles, et ma «söön» 1 kord enne magamaminekut. Ja ma ei söö suuga, vaid nahaga.

Sa siis määrid hakklihakastet nahale?

Jah. Määrin hakklihakastme nahale ja heidan magama. Öösel toit imendub. Hommikul tõmban kaabitsaga (selleks sobib ideaalselt vana seebikarbi kaas – toim.) mineraalidest ja sooladest tühjaks imetud toidujäägid oma nahalt maha. Kehale jäävad toidulõhnad mind ei häiri, sest töötan sööklas, seal on palju lõhnasid. Muuseas, tänu nahktoitumisele, ei mäleta ma isegi seda, kui palju vetsupaber maksab või hambaarst. Ma lihtsalt ei käi jämedamat tegemas, sest ma ei «söö». Ja kuna ma ei «söö», siis on ka hambad terved.

Kuhu sa tavaliselt toitu määrid?

Hakklihakastet määrin näkku. Kaste ei tohiks olla vedel, vaid pigem üsna tummine selline. Muuseas, te peaks nägema mu mehe nägu, kui OMA hakklihanäoga talle öösel otsa vaatan ja lihaöökulli teen! Aga nali naljaks! Valgurikkad piimatooted, näiteks, lähevad rindadele. Peekoniviile on aga kõige parem hoida kaenlaaugus, kotlette samuti. Muuseas, toorelt!  Mulle see sobib, sest ma tõesti ei kannata praelõhna. Kui suppidest ja magustoitudest rääkida, siis need imenduvad kõige paremini läbi kõhu. Oma keha tuleks asetada nii, et kõht oleks nõgus, siis ei ole seda muret, et supp voodisse voolab. Naised, heitke pikali, tõmmake küür selga, pigistage kõhulihased kokku ja teie belly’st saabki kauss!

Kas sööd ka naiste seas populaarseid beebiporgandeid?

Jah. See on vist ainukene toit, mida ma teleka ees «nosin». Nosimine käib nii, et riivin terve paki beebiporgandeid endale kannikate vahele ja istun nende otsas senikaua kui neid enam ei ole. Ma ei tea kuhu nad kaovad aga porgandeid läheb ikka mehemoodi!

Paljud naised küsivad nüüd kindlasti, et kuidas sinu nahk sellisele kummalisele toitumisviisile reageerib?

Väga hästi! Tänu kõiksugu kemikaalidele, mida toiduainetesse pannakse, on nahk praktiliselt täiesti steriilne. Ma tean, see on täiesti kummaline, aga toidukeemia läbi naha ei imendu. Ta jääb nahale ja võitleb nahal olevate bakterite ja booridesse peitu pugenud mustusega - ühesõnaga, steriliseerib! Mul oli kunagi selline akne, uhh....

Ja viimane küsimus. Sa oled sale ja sul on siidne nahk! Kas nahktoitumisel on ka miinuseid?

Jah, sõbranna mees valas mulle ükskord pitsi konjakit naba-auku. Ma olin terve päeva käpuli. Õnneks oli mul puhkus ja sattusin olema rannas. Ma ei valeta, kui ütlen, et õhtuks olin ma sama pruun nagu «Üllar Jörberg kohtub Tina Turneriga»! Pärast selgus, et see oli selle suve ainukene ilus päev. Ma olin meie pundi ainus «tänn-milf».