Mehed on naiste menopausi põhjustajateks?

Mehed on naiste menopausi põhjustajateks? Foto: SCANPIX

Naised, mehi saab süüdistada veel ühes asjas – menopausis. Või vähemalt uue teooria kohaselt on see nii.

Kanada McMasteri ülikooli uurijate sõnul tekkis naistel evolutsiooni käigus menopaus, kuna mehed hakkasid järjepidevalt naisi välja vahetama nooremate vastu, kirjutab Live Science.

Evolutsioonilises mõttes ei anna menopaus mitte mingit eelist. Menopaus võis naistel tekkida mitmete geneetiliste kahjulike mutatsioonide tagajärjel. Samas ei mõjutanud menopausi teke naisi väga palju, sest tavaliselt menopausi tekkeks olid lapsed juba olemas.

«Esmalt tuleb rõhutada asjaolu, et inimkonnas ei ole järglaste saamine juhuslik, mis puudutab vanust. Mehed on alati eelistanud endast nooremaid naisi. Mutatsioonid akumuleerusid ning naised jäid selle tagajärjel hilisemas eas viljatuks,» selgitas uuringu juht Rama Singh.

Menopausis naistel menstruatsioon lõppeb ning naised muutuvad viljatuks. See fenomen on pikka aega biolooge huvitanud.

Teistel imetajatel peale inimese, ei teki menopausi. Erandiks on mõõkvaal.

Isegi šimpansid, kes on inimese lähedased sugulased, saavad järglasi üsna vanas eas. Šimpanside isased eelistavad vanemaealisi kogenud emaseid.

Bioloogid on inimeste puhul välja käinud niinimetatud vanaema hüpoteesi. Menopaus lubab vanaemaealistel naistel, kes on oma lapsed juba üles kasvatanud, aidata kasvatada lapselapsi.

Vanaemad aitavad kaasa sellele, et noorem põlvkond saaks turvaliselt üles kasvada. Vanaemad kindlustavad sellega ka oma geenide edasikandumise.

Vanavanematel ja lastelastel on sarnaseid geene vaid veerandi jagu. Vanematel ja lastel aga poole jagu. Teadlaste arvates teenib naiste menopaus lastelaste huve.

Uuringud on näidanud, et emapoolsed vanaemad on need, kes eelkõige aitavad lapselapsi, samas sõltub see suuresti ühiskonnast.

«Tuhandeid aastaid on mehed eelistanud noori naisi ja nendega järglaste saamist. Need, kes saavad noores eas järglased, nende geenid kanduvad edasi kiiremini,» selgitas Singh.

Teadlane lõi oma teooria põhjalt arvutisimulatsiooni.

Inimkonna varasel etapil said mehed ja naised järglasi üsna vana eani. Kuid siis hakkasid mehed aina enam eelistama nooremaid naisi vanematele naistele ning sellega kahanesid vanemas eas naiste võimalused järglasi saada.

See tõi naistele kaasa juhuslikud geenimuutused, mis kahandasid hilisemas eas laste saamise võimalust.

Mutatsioonid olid aga sellised, mis võimaldasid naistel nooremas eas lapsi saada, kuid hilisemas eas muutsid nad viljatuks.

Mehed, kes lõpetasid järglaste saamise teatud eas, said vähem järglasi, kes ei lõpetanud. Hilises eas järglasi saanud meestel oli vara järglaste saamise lõpetanud meeste ees eelis.

«Viimase 50 000 – 100 000 aasta jooksul tekitas mutatsioonide akumuleerumine menopausi. Menopausi hakati seostama vanadusega nagu ka juuste hallinemist ja kortse,» selgitas uurija.

Nüüdisajal on arenenud riikides sünnitajad aina vanemas eas. Siis lapsed ilmale toovatel naistel võib olla mõningane evolutsiooniline eelis, kuna lapse saamine ja rasedus võib menopausi edasi lükata.

Samas ei usuta, et kunstlik viljastamine siiski nii palju naise organismi ja geene mõjutaks, et see märgatavalt pikendaks naise võimet lapsi saada.

Samas võib naiste menopausi mõjutada ka asjaolu, et inimeste eluiga on pikenenud. Isegi pärast seda, kui naised ei ole enam viljakad, on neil võimalik elada veel aastakümneid.

«See, et mehed eelistavad nooremaid partnereid, on vastuolus teiste primaatide eluviisiga. Inimestel tekkis see evolutsiooni käigus eelistuste ja geneetiliste mutatsioonide tulemusena,» nentisid uurijad.