/nginx/o/2013/06/13/1827542t1h29d4.jpg)
USA Connecticuti ülikooli teadlase sõnul ei oleks suured sõjasangarid jäänud ajalukku, kui nad oleksid kandnud seelikuid.
Teadlane: püksid andsid sõjasangarid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roomlased olid Vahemere piirkonna kõige edukamad sõdijad, kuid ühe nüansi poolest pidid nad alla vanduma, kirjutab iltasanomat.fi.
Rooma impeeriumi vaenlaseks oli Kartaago ja selle sõjapealik Hannibal, kes värbas oma vägedesse heade ratsanikena tuntud numiidlasi. Numiidialased elasid Põhja-Aafrikas praegustel Alžeeria ja Tuneesia aladel.
Sõjahobused ja kogenud ratsanikud olid numiidlaste salarelvaks. Vana-Roomas kasutasid hobuseid eelkõige sõnumiedastajad ja armeejuhid. Lõpuks mõistisd roomlased hobuste tähtsust ja neil õnnestus Hannibali armeed lüüa ratsaväe abil.
Rooma piiras, vallutas ja hävitas Kartaago Kolmandas Puunia sõjas, mis kestis 149 – 146 eKr.
Connecticuti ülikooli teadlane Peter Turchey kirjeldab oma blogis, et roomlaste võit oli kinni veel ühest nüansist.
Kui ratsavägi sai tavaliseks, siis hakkasid Rooma sõdurid tuunika asemel pikki pükse kandma. Pükstega oli ratsutamine märgatavalt mugavam.
Pükste ja ratsutamise ühisest ajaloost pajatab ka see, et Jaapani samuraid kasutasid samuti ratsutamisel ja sõja pidamisel pükse. Samas igapäevaselt kandsid nad kimonosid.
Püksid tagasid ka selle, et hobuse selga istunud mees ei pidanud häbenema, et midagi liigset paistab.
Põhja-Ameerika tasandike ja Amazonase jõgikonna indiaanlased kasutasid samuti pikki pükse.
Turchi arvates saab Vahemere ääres seostada pükste kandmist eelkõige kõrgel positsioonil olnud meestega. Püksid levisid lõpuks kõikjal maailmas ja igas ühiskonnaklassis.
Roomlased kasutasid pükste kohta sõna «braccae» ja need püksid olid valmistatud villasest materjalist.