Jäämees Ötzile sai saatuslikuks peavigastus

Jäämees Ötzi Foto: SCANPIX

Itaalia ja Saksamaa teadlaste sõnul sai jäämees Ötzile saatuslikuks peavigastus, mitte noolega pihta saamine.

Ötzi on 5300 aasta vanune muumia, mis leiti 1991. aastal Itaalia alpidest, edastab Discovery News.

Teadlased tegid hiljuti Euroopa vanimale looduskeskkonnas mumifitseerinud inimjäänusele aju-uuringu.

Nüüdne uuring oli järg 2007. aastal tehtud samalaadsele uuringule ning kinnitas seda.

Jäämees suri peatrauma tõttu, mis kahjustas aju.

Arvutitomograafia uuring näitas jäämehe suurajus kahte tumedat ala. Lisaks on tal kaks noolevigastust, millest üks on õlas ja teine käes.

2001. aastal avastasid teadlased kivist nooleotsa Ötzi  vasakust õlast. Siis arvati, et selle tekitatud vigastus tappis mehe.

2007. aasta uuring aga näitas, et noolest tekkinud verejooksu tagajärjel kaotas Ötzi teadvuse. Ta suri hiljem pähe saadud löögi tagajärjel.

Teadlased ei ole kindlad, kas saatusliku peavigasuse tekitas tapja kivilöögiga pähe või veeres Ötzi ise mäerinnakult alla, lüües pea vastu kivi.

Peavigastuse hüpotees oli kontrollimata kuni 2010. aastani. Siis võtsid Itaalia ja Saksamaa teadlased Ötzi ajukoest väikesed proovid.

«Uus valkudel põhinev analüüs aitab valkude abil uurida muumiate säilinud pehmeid kudesid,» selgitati.

Sellise testi abil on võimalik kindlaks määrata 502 erinevat valku.

«Neist 41 valku leidub ajukoes laialdaselt ning üheksa valku on väga spetsiifilised. Kümme valku on seotud vere ja selle hüübimisega. Analüüs näitas, et jäämehe aju teatud piirkondades oli nende valkude akumulatsioon, mida saab seostada vigastuse ja haavaga,» selgitas Saksamaa Kieli ülikooli mikrobioloog Frank Maixner.

Edaspidine uuring paljastas ka selle, et Ötzi ajus olid säilinud hüübinud vere jäänused. See näitas, et ta sai enne surma peavigastuse.

Selle muumia varasemad uuringud näitasid, et Ötzil olid pruunid silmad, tal oli laktoositalumatus, geneetiline eelsoodumus südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ning Lyme´i tõbi.