E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Egiptuse «Indiana Jones»: Suure püramiidi aarded on veel avastamata

Inna-Katrin Hein
Egiptuse «Indiana Jones»: Suure püramiidi aarded on veel avastamata
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Suur püramiid Giza platool
Suur püramiid Giza platool Foto: SCANPIX

Kuulus ja vastuoluline Egiptuse arheoloog Zahi Hawass sõnas, et Giza platool asuv vaarao Cheopsi Suur püramiid peidab aardeid, mis seni on avastamata.

Samuti on veel palju leidmata Kuningate orus, edastab AFP.

Hawassi sõnul on viimase 20 aasta jooksul Suurt püramiidi uuritud minirobotite abil. Selles on ka ruum, mis kannab nime Kuninganna kamber, kus saavad alguse kaks käiku, mis suunduvad püramiidi tipu suunas. Need on seni läbiuurimata. Niinimetatud Kuninganna kambrist ei ole seni leitud märke mõne kuninganna matmise kohta.

Käikudesse saadutud robotite abil tehti kindlaks, et neis on uksed, millel on vasest käepidemed. Robot puuris ühe ukse sisse augu ning leidis eest teise väiksema ruumi, mille taga on veel üks kinni pitseeritud ruum.

Hawassi sõnul võivad need käigud viidata salakambri suunas, kuhu vaarao Cheops tegelikult maeti.

Suures püramiidis on teada kolme kambrit, milles ühes on sarkofaag. See ei ole aga tegelik vaarao matmispaik.

«Ma olen kindel, et Cheopsi matmispaik on veel avastamata. Need kolm kambrit on hauaröövlite poolt juba ammu paljaks riisutud. Cheopsiga koos maetud aarded on tegelikult seni peidus. Need avastatud käigud ja uksed võivad viia õiges suunas,» selgitas asjatundja.

Ta lisas, et Egiptuse 123 püramiidi hulgas ei ole teist sellist püramiidi, milles oleks teatud tüüpi ustega suletud kambrid ning ustel vasest käepidemed. Hawassi sõnul on nende uste taga veel nii mõndagi avastada.

Hawass on entusiastlik ka Kuningate Oru uute leidude suhtes. Viimasel kümnendil on seal toimunud väljakaevamised KV 63 ja KV 64 matmispaikades.

«Veel ei ole leitud näiteks vaaraode Tuthmosis II ja Ramses VIII matmispaika. Samuti on Kuningannade Orus leidmata 18 dünastia (1550 – 1292 eKr) kuningannade matmispaigad. Nende leidmine avab arheoloogias uue ajastu,» selgitas Egiptuse «Indiana Jones».

Egüptolooge huvitavad võimalikud leitavad muumiad, mida saaks uurida. Hawass ja Kairo ülikooli arst Sahar Saleem on uurinud 12 vaaraod, kes pärinevad ajavahemikust 1493 – 1156 eKr kompuutertomograafia abil.

Hawassi sõnul ei eemaldanud iidsed egiptlased mumifitseeritavatelt isikutelt aju.

Ta lisas, et ajude eemaldamise idee pärineb Vana-Kreeka filosoofilt ja ajaloolaselt Herodotoselt, kes elas 2400 aastat tagasi. Tegelikkuses egiptlased seda ei teinud.

Hawass tõi näite, et vaarao Tutanhamoni mumifitseeritud kehas oli aju alles kuivanud kujul.

Egiptuse võimud loodavad, et pärast Araabia Kevade rahutusi 2011. aastal, mis peletas turistid eemale, hakkavad välismaalased nüüd, mil olukord on ammu rahunenud uuesti Egiptust külastama.

Suur püramiid kannab ka Vana-Egiptuse vaarao Cheopsi nime.

Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool, olles suurim Egiptuse püramiididest ning maailma kõrgeim püramiid.

Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ning on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud.

Cheops oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine vaarao. Ta valitses umbes 2589  - 2566 e.Kr.

Cheopsi püramiidi kõrgus valmimisel oli 146, 6 meetrit, nüüdseks on see madaldunud 137,6 meetrini. Rajamiseks kasutati 2,25miljonit kiviplokki. Keskmiselt kaalus üks kiviplokk 2,5 tonni, kuid leidub ka 15 ja isegi 70 tonniseid blokke. Cheopsi püramiidil on 203 astet.

Märksõnad
Tagasi üles