/nginx/o/2013/02/25/1603134t1ha5a6.jpg)
Koti- ja häälteskandaali peakangelase Kristiina Ojulandi (46) ettevõtjast kaasa Raimo Kägu (58) teeb kõik, et kodurahu kõikuma ei lööks. Raimo on senisest rohkem võtnud enda õlule ühiseid olmeküsimusi ja – püüab nüüd üldse olla kõigiti parem inimene kui tavaliselt, vahendab Kroonika.
«Kui oled juba vana ja kogenud, siis tead, et mitut riidu pole vaja,» leiab Kägu. Õppige, sest ennetav maandamisprotsess saab alguse juba pisiasjadest! «Kohvi teen rohkem kui varem, siis... ei häiri. Kui tema ärkab, olen juba toast kadunud! Ei sega, ajan asju, töötan edukamalt ja kannan edust ette. Iga väiksemgi edu ju innustab. Tähtis on, et kõik ei oleks halb, aga temal on praegu väga halb...»
Kägu sõnul nad kodus mõistagi arutasid häälteskandaali teemat ja ta jagas oma juhikogemustest Kristiinale nõu. Pirita olümpiapurjespordikeskuse TOP eksjuhi Raimo arvates unustavad need, kes lööke jagasid, ära selle, et järgmised löögi alla minejad on nad ise! «Lisaks on ümberringi sussid, kes vaatavad, et issand, mina täna õnneks mustaks ei saagi! Aga – nende kord on homme,» muheleb Kägu. «Isiksusi võiks rohkem olla. Heaolumall on kõigile sisse pugenud – mitte kaotada töökohta, soosingut. Soovitan kõigile omada rohkem just omi vaateid, ideoloogiat. Ja kui neist taganete, hävite ise, töötate enda tahte vastu ja – mis saab sellest veel hullem olla? Kui tahetakse ka veel riiki juhtida või riigi juhtimises olla... huhh, ööök!»
Kuigi europarlamendi saadikuna jätkab Ojuland oma mandaadi lõpuni, on Reformierakonnast välja heidetu edasine karjäär ja töine saatus küsimärgi all. Kägu sõnul ei ole neil teema, kuidas tema mehena tagab Kristiinale edaspidi senise elustandardi, pereringis läbi käinud.
«Täna on inimesed nii iseseisvad, et see ei tule meil mõttessegi. Ma saan aru, et alalhoidlik eestlane mõtleb kohe, et kui plaan A ei toimi, siis on B, ja kui ka see ei toimi, lähen urgu, nutan ja mis siis teen... ei, pole niisugust asja. Palun andeks, aga ma ei näe ka kogu seda asja nii traagiliselt. Sellest saginast ju ainult erakond kaotab. Selles mõttes õnnitlen neid kõiki, nii sõjasolijaid kui ka sõttaminejaid. Nad teavad ju, et sõjast ei pääse vigastusteta – ei võida sellest ei Kristiina ega ka teine pool.»
Naise ootamatu elumuutus ei muuda Raimo arvates küll kuidagi nende omavahelisi suhteid. «Muidugi, normaalses perekonnas, kui on rasked ajad, hoitakse kokku, kui on parem aeg, lubatakse rohkem. Mina jätan tema silmavärvid ja kingad rahule – las need olla seda värvi, mis ta soovib. Püüan teda teistmoodi toetada,» muheleb Kägu.