/nginx/o/2009/05/31/186332t1h5384.jpg)
Kuigi homsest algab Eestis kuni 31. augustini kestev ametlik suplushooaeg, on tänavu korrastatud ametlike supluskohtade arv võrreldes mullusega vähenenud 68-lt 52ni.
Tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialisti Aune Annuse teatel loetakse ametlikeks supluskohtadeks vaid neid randu, mis on hooldatud ja korrastatud, varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega.
„Kogu suplushooaja vältel tehakse sellistes randades nõuetekohast suplusvee seiret, mille tulemused avaldatakse jooksvalt ka Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel," selgitas Annus.
Ametlike supluskohtade ohutuse ja heakorra eest vastutab supluskoha valdaja ehk kohalik omavalitsus, kelle territooriumil supluskoht asub.
Seega võib suplusvee kvaliteedi ning muu supluskohaga seotud teabe saamiseks alati pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole.
Kõige rohkem ametlikke supluskohti avatakse sel aastal Järvamaal, kokku kaheksa supluskohta, Harjumaal, sh Tallinnas on seitse, Hiiumaal, Pärnumaal ja Tartumaal viis, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Valgamaal neli, Põlva-, Lääne-, Võru- ja Viljandimaal kaks ning Saare- ja Jõgevamaal üks supluskoht.
Täpsemat teavet ametlikest supluskohtadest saab Tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt.
„Eestis on suplemiseks sobivaid veekogusid siiski tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid vaid ametlikes supluskohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded," ütles Annus. „Kõikide teiste
veekogude randades toimub suplemine inimese omal vastutusel."