Eesti liitus eelmise aasta lõpul Euroopa Liidu Schengeni viisa- ja õigusruumiga, mis tagab inimeste vaba liikumise Schengeni riikide vahel. Siseminister Jüri Pihl nõustus Navigaatoriga kohtuma ja väikelaevnikele Schengeni viisaruumi põhimõtteid selgitama.
1985. aastal leppisid Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa kokku, et loobuvad omavahelisest piirikontrollist. Leping sõlmiti Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi piiride ristumiskohas Moseli jõe kaldal Schengeni linnakeses, mille nime sai ka lepe. Kümme aastat hiljem, pärast Schengeni konventsiooni jõustumist, kaotatigi lepinguga ühinenud riikide vahelt piirikontroll ning kehtestati ühtne viisapoliitika: ühe Schengeni leppega liitunud riigi viisa lubab külastada kõiki konventsiooniga ühinenud riike.
Lisaks viiele algatajamaale liitusid aastate jooksul lepinguga paljud teised Euroopa riigid, eelmise aasta alguses oli neid juba 15. Eesti kord jõudis kätte mullu 21. detsembril, mil koos meiega ühinesid Schengeni leppega Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.
Nüüdseks hõlmab Schengeni viisaruum peaaegu kogu Euroopat (vt. juuresolevalt kaardilt). Schengeni acquis ehk õigustik integreeriti Euroopa Liidu õigusesse 2000. aastal ning seeläbi on Schengeni lepingu põhimõtted ka Euroopa Liidu väärtused.
Liikumisvabadus - peamine väärtus
Schengeni lepe annab inimestele suurema liikumisvabaduse. Reisilaevaga Soome ja Rootsi sõitjad on juba jõudnud kogeda kontrollivaba piiriületust, milliseks kujuneb piiriületus algaval hooajal aga väikelaevnike jaoks? Siseminister Jüri Pihli sõnul Euroopa Liidu viisaruumi liikmesriikide vahel väikelaevaga liigeldes enam piirikontrolli läbima ei pea. Kuigi õiguslikult on Eesti merepiir Schengeni viisaruumi välispiir, käib laevaliiklus üle merepiiri vaba liikumise põhimõtet järgides. Piiri võib ületada vabalt valitud kohas ja ükskõik millisest Euroopa Liidu viisaruumi kuuluvast riigist tulev väikelaev võib siseneda sadamasse, kus ei toimu piirikontrolli.
Pihli väitel tähendab see, et väikealused võivad Schengeni viisaruumis randuda endale meelepärases kohas: "Sisuliselt võib paadi vette lükata ka oma kodulautrist näiteks Prangli saarel ja siirduda üle mere Stora Brändö saarele ilma passikontrolliks Tallinnast või Suomenlinnast läbi sõitmata." Ka siis, kui vahepeal läbitakse rahvusvahelised veed, näiteks Soome ja Eesti riigipiiride vahel olev nn. vaba vesi.
"Väikelaevnikud peaksid siiski arvestama, et piirivalvel ja politseil on õigus igal hetkel kontrollida nii nende isikut kui laeva, seetõttu tuleb kaasas kanda nii isikutunnistust kui veesõiduki dokumente," täpsustab Pihl. "Loomulikult peab kontroll olema põhjendatud," rõhutab minister. "Põhjenduseks on näiteks ebaseadusliku sisserände oht, mis on kõige suurem kolmandate riikide, meie puhul siis Venemaa, rannajoone vahetus läheduses."
Schengeni viisaruumi sisenemine ja siit väljumine
"Kui väikelaev või jaht tuleb väljastpoolt Schengeni viisaruumi, näiteks Venemaalt, siis toimub kontroll vastavalt välispiiri ületamise reeglitele ning väikelaevad peavad sisenema esimesse piiripunktiga sadamatesse," selgitab siseminister. Sellised sadamad on meil, Pirita ja Kopli sadamad Tallinnas; Narva-Jõesuu, Sillamäe, Kunda, Muuga, Paldiski, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Pärnu sadamad.
Näiteks Venemaalt tulev laev võib Soome lahes sõita mööda rahvusvahelist laevateed ning siseneda Eesti territoriaalvetesse, et läbida piirikontroll alles Tallinnas Pirita sadamas. Mööda ranniku äärt ja sisemerd pidi ilma piirikontrolli läbimata Tallinnani sõita ei tohi.
"Erandkorras võib kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev sadama loal ja piirivalvele teatades siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt," täpsustab Pihl. Sellisel juhul edastatakse reisijate nimekiri sadama juhtkonnale, kes teeb selle kättesaadavaks piirivalvele.
Väikelaeva juhil on Schengeni tsoonist väljudes ja naastes kohustus esitada piirivalvele väikelaeval viibijate nimekiri (crew list) kahes eksemplaris. Ennast viisaruumist välja ja sisse vormistada võib ükskõik millise Schengeni liikmesriigi sadama piiripunktis.
Schengeni ruumi sisenemisel ei ole vahet, millise riigi lipu all väikelaev sõidab või millise riigi kodanikud on selle pardal, piiriületusest teatamise kohustus ja kontrolli läbimise nõue laieneb kõigile.
"Kord juba piirikontrolli läbinud ja Schengeni ruumi sisenenud väikelaev võib edasi sõita ükskõik millise liikmesriigi sadamasse," ütleb Pihl.
Siseministri sõnul on Schengeni ruumi liikmesriikidel õigus kehtestada Euroopa Liidu sisepiiril ajutine piirikontroll, kui olukord seda nõuab - näiteks avaliku korra või riikliku julgeoleku tagamiseks ning rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. Eestis kehtestab piirikontrolli valitsus, kuid eriolukorras võib seda teha ka siseminister. "See vajadus võib tulla väga ootamatult, aga praegu piirikontrolli taastamist küll ette näha ei ole", kinnitab Pihl.
Piirivalve jätkab tööd
Mis saab nendest tublidest piirivalvuritest, kes seni meie sadamates valvanud ja piiri kontrollinud on?
"Piirivalvurid on paigutatud teistesse piirkondadesse ning saanud väljaõppe uute ülesannete täitmiseks," selgitab siseminister. Kuigi sadamate piiripunktides töötab nüüd vähem piirivalvureid, on valve säilinud. Kauba- ja reisilaevade dokumentidega tegeletakse endiselt, samuti kontrollitakse laevu, mis tulevad kolmandatest riikidest.
Olgugi, et nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata. "Paneme suurt rõhku idapiiri valvamisele," rõhutab Pihl. Samuti jätkab piirivalve sisepiiride valvamist, kuid teeb seda hoopis teistmoodi kui seni. Rõhuasetus on nüüd informatsiooni kogumisel ja analüüsimisel ning koostööl nii siseriiklike kui rahvusvaheliste struktuuridega. Eestis viibimise seaduslikkust kontrollitakse kogu riigis senisest aktiivsemalt. Sel eesmärgil moodustati liikuvad piirivalveüksused, ka hakkavad politseinikud ja piirivalvurid koos patrullima.
Kommenteerides juhtumit Läti kalalaevaga, mis pärast Eesti merepiiri ületamist kinni peeti, rõhutab Pihl, et Schengeni viisarežiim kehtestab ainult inimeste vaba liikumise. Laevad võivad territoriaalmerest küll läbi sõita, ent kalapüük teise riigi vetes on ilma vastava loata endiselt keelatud.
Lõpetuseks: mida siseminister välisriikidesse reisivatele väikelaevnikele soovitab? "Enne välisriiki reisimist tasub kindlasti sihtriigi välisesinduses täpsustada sealseid väikelaevade piiriprotseduure," annab Pihl nõu. "Need reeglid võivad riigiti erineda. Nii tagate endale probleemivaba piiriületuse terve reisi vältel."
Infot piiriületuse kohta leiab piirivalveameti kodulehel www.pv.ee
Schengeni piirieeskirjaga, millega on reguleeritud mereliikluse kontrollimise üldine kord, saab tutvuda Euroopa Liidu teataja portaalis europa.eu.int/eur-lex/lex, sisestades Euroopa Liidu Teataja viite L105/1 ja aasta 2006.
Tekst Helen Raiend, www.ajakirinavigaator.ee