Mobiiltelefon - merehädalise elupäästja

Foto: Peeter Langovits

Merel, niisamuti nagu kuivamaa igapäevatoimetustes, on mobiiltelefon meie väärtuslik abimees. Sellest, kuidas telefoni valida ja millist kasu toob mobiiltelefon meresõitjale, räägib Olle Uussaar.

Tänapäeval on pea kõigil mobiiltelefon. Seade, mis on meile nii igapäevaseks, vahest ka suisa tüütavaks saanud, on aga tihti merelolijate viimane päästerõngas. Ärge kunagi jätke telefoni koju, kui olete merele minemas. Muidugi segavad mobiilikõned sildumist, sillast lahkumist ja paadi juhtimist, samuti hajutavad tähelepanu kail viibides ning paati astudes. Ent tüütuid telefonikõnesid kartes lülitage aparaat kas või välja, kuid võtke kindlasti kaasa. Võimalus viimases hädas telefonitsi abi paluda kaalub mitmekordselt üles ka mure selle pärast, et kallis riistapuu võib merel märjaks saada.

Kuid millist telefoni üldse veesõidul eelistada? Helinad ja mängud tuleb siinkohal valikukriteeriumitena kõrvale jätta ning uurida praktilisemaid funktsioone.

Valige vee- ja põrutuskindel mobiiltelefon

Tõsisemal meremehel tuleb endale otsida võimalikult pritsmekindel telefon. Enamikul suurtest telefonitootjatest on mudeleid, mis kannatavad põrutust ja veeloigus vedelemist. Kui ühegi tuntud telefonivalmistaja valikust sobivat siiski ei leia, tuleks otsida firma Sonim mudelit XP1, mida võib pidada vastupidavate telefonide lipulaevaks. Tegu on väga karmides tingimustes kasutamiseks loodud telefoniga, mis juba kätte võttes oma vastupidavusest aimu annab.

Muutke telefon ujuvaks

Paati sisenedes tuleks esimese asjana alati mobiil kindlasse kohta panna. Samuti võtmed, rahakott, dokumendid jms. Korra vette sulpsatanud telefonist kõlbab reeglina veel kasutada vaid SIM-kaart.

Kui aga peate saama ka merel kindlasti telefoni kasutada - olgu siis helistamiseks, e-kirjade vaatamiseks või kas või pildistamiseks -, tuleb hankida korralik telefonikott. Lisaks sellele, et see kaitseb õrnemaid aparaate vee eest, on kotil teinegi hea omadus - see muudab telefoni ujuvaks. Ka kõige vastupidavamast aparaadist pole tuhkagi kasu, kui see paadist kümne meetri kaugusel veepõhjas lebab või lainetes hulbib, olgugi täiesti töökorras. Enamasti saab telefonikoti kaela riputada, mis vähendab tõenäosust, et aparaat taskust välja kukub ja üle parda sulpsab.

Telefonikotte leiate kindlasti suurematest matkatarvete- ja paadipoodidest. Päris esimest ettejuhtuvat ei tasuks osta, kuna tihti määrab hind kvaliteedi ja odavamas kotis võib telefon ikkagi märjaks saada või sealt koguni välja kukkuda.

Integreeritud GPS-vastuvõtja

Kindlasti võib merel marjaks ära kuluda telefoni integreeritud GPS-vastuvõtja.

Kes meist poleks uduga merele sattunud või ka metsas seenel olles tabanud end kas või hetkeski mõtlemast, et pagana pihta, kuhupoole ma nüüd minema pean?

Telefon on pea alati taskus ja kui selles on GPS-vastuvõtja, on meil paari nupuvajutusega selge, kus me oleme ning kuhu jääb põhi ja kuhu lõuna. Enamasti suudavad GPS-telefonid näidata ka asukohakaarte ja peenemad riistad koguni aerofotosid.

Siinkohal tuleks aga silmas pidada, et suurem osa telefonidest laeb kaarte mobiilsidevõrgu kaudu. See aga tähendab, et iga hetke eest, mil te kaardirakendust kasutate, tuleb teil oma sideoperaatorile mobiilse andmeside kasutamise eest maksta. Ning kui satute kohta, kuhu mobiililevi ei ulatu, pole kaardiprogrammist telefonis mingit kasu - odavamad telefonid ei suuda sellisel juhul programmi isegi käivitada.

Seega tuleks juhul, kui teil GPS-seadet ka hädaolukorras vaja võib minna, eelistada telefoni, mille kaardirakenduse andmed salvestatakse mälukaardile ning mis ei vaja asukoha määramiseks ja teejuhatamiseks mobiililevi.

Sõltumatud kaardiprogrammid

Enamikus uutest telefonidest töötab näiteks Garmini tarkvara Mobile 10 XT, mis on Bluetooth-andmesidega ühendatud GPS-vastuvõtjaga. Kui telefon seda programmi jooksutada suudab, pole integreeritud GPS-vastuvõtjat vajagi, samas teeb lisavidinate kaasastassimine iga asja kasutamise ebamugavamaks. Seega tuleks endale sobivaimat otsides alati müüjatega nõu pidada.

Tublisti lihtsam on pihuarvuti-tüüpi telefonide (inglise k. PDA) omanike elu. Suurem osa neist töötab operatsioonisüsteemiga Windows, Mac-arvutite omanikele sobib aga iPhone. Nende riistapuudega saab kasutada väga laia valikut tavaarvutite kaardiprogramme ning koguni omaloodud kaarte. Selleks sobivad OZI Explorer CE, kodumaise Regio ja Garmini koostöös valminud rakendused, EOMapi spetsiaalselt pihuarvutitele loodud programm ja veel paljud teised.

Pihuarvuti-telefonide eeliseks on see, et ka need ei vaja töötamiseks mobiililevi. Tuntumad seda sorti telefonide tootjad on HP, Palm, Asus ja HTC.

Viimases hädas

Lisaks võimalusele GPSiga oma asukohta määrata saab niinimetatud nutitelefonides kasutada ka GPRS-asukohamääramist - telefoni asukoha määramise aluseks on mobiilsidemastid, ning seda võimalust saavad kasutada ka päästjad, kes hädalisele appi tõttavad. Sideoperaatorite andmete järgi saavad päästjad telefoni asukoha määrata ka viimaste kõnede ja sõnumite andmete põhjal.

Kindlasti peaks enne mereleminekut telefoni mällu salvestama kõik hädaabinumbrid, halvimaks valmistudes võiks valmis kirjutada ja salvestada ka abipalvesõnumid.

Ilmateade mobiiltelefoni kaudu

Merel võib ilm kiiresti muutuda ja alati mitte paremuse suunas, seepärast on mobiiltelefon merel väärtuslik abimees ilmainfo hankimisel. Ilmateadet võib küsida tasulisele infoliinile helistades, raadiofunktsiooni kasutades, veebilehtedelt vaadata või ka tellida teenuse, mis ilmainfot tekstisõnumitena saadab.

Ilmaprognoosidest ning ilmainfo hankimisest merel räägime pikemalt Navigaatori järgmises numbris.

Mobiil kui töövahend

Ent merel saab telefoni kasutada muukski kui abi kutsumiseks. Koos arvutiga (või olenevalt telefonist ka ilma selleta) saab mobiili kasutada e-kirjade lugemiseks, tarkvara (näiteks kaardiprogrammide) allalaadimiseks, internetist uudiste lugemiseks, avarii korral tõestusfotode ja muul ajal reisipiltide tegemiseks, sadamakohtade broneerimiseks, pangaülekannete tegemiseks ja muuks sääraseks. Teisisõnu saab telefoni abil ära teha suurema osa igapäevatoimetusi, ilma et tuleks vahva merereis katkestada.

Loodetavasti aitavad need võimalused sügisesi merereise mõnusamaks muuta ning ärge unustage enne mereleminekut telefoni laadida.

Tekst Olle Uussaar, www.ajakirinavigaator.ee