Kui merel hädas ollakse

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Häda-ja hoiatussignaalide mayday, pan-pan ja securite ning hädateadete edastamist ja vastuvõtmist tutvustab viis aastat suurtel kaubalaevadel tüürimehena töötanud Mairold Vaik.

Merel käib suhtlemine peamiselt raadiojaamade kaudu, kõik meresidet hõlmav on rahvusvaheliste konvensioonidega reguleeritud. Raadiooperaatori oskused ja tunnistus on vajalikud kõikidele suurte laevade vahiohvitseridele, kuid kasuks tulevad need ka väikelaevajuhtidele, eriti avameresõidus.

Mida tähendab mayday?

Ingliskeelne sõna mayday on raadiotelefonis hädasignaal. Signaal tähendab, et laeva, aga ka lennukit või muud liiklemisvahendit ning selle pardal olevate inimeste elusid ähvardab tõsine ja vältimatu oht ning selle edastaja palub kohest ja kiiret abi.

Hädateate edastamine

Peale hädasignaali MAYDAY edastatakse hädateade VHF- või HF-raadiosagedustel suuliselt ja/või digitaalselt (DSC). Suulise hädateate võtavad avarii- ja väljakutsekanalil 16 vastu raadiojaamad nii kaldal kui laevades. Digitaalne hädateade võetakse vastu kanal 70 sagedusel andmeedastusena.

Mayday väljakutsel on absoluutne sageduse või kanali kasutuse eesõigus iga teise sideseansi suhtes. Kõik teised mereside kasutajad, kes kuulevad eetris hädasignaali, on kohustatud oma seansi katkestama, et mitte tekitada sidehäireid, ning jätkama kuulamist sagedusel või kanalil, millel anti hädasignaal.

Mayday hädasignaal on suunatud kõigile raadiojaamadele ning kinnitust hädasignaali vastuvõtmise kohta ei anta enne, kui pole antud ka hädasõnum ohu asukoha ja kirjeldusega.

Hädateade koosneb kahest osast: hädakutsung ja hädasõnum. Esimene sisaldab laeva nime ja/või kutsungit. Hädasõnumiga edastatakse laeva asukoht, kirjeldus õnnetuse ning vajatava abi kohta, samuti võib hädasõnum sisaldada muid andmeid, mis lihtsustavad päästmisoperatsiooni.

Asukoha edastamisel tuleb kasutada GPS-koordinaate või nende puudumisel lähedalolevate objektide kirjeldust, mis lihtsustab hädasolija leidmist. Asukoha saavad anda ka lähedalolevad laevad kui abivajajal endal GPS ei tööta või puudub. Navigatsioonikaart või kaardiplotter, radartransponder (SART) ja EPIRB või ka radarpeegeldi on hädalise leidmisel olulised abivahendid. Samuti COLREGi 4. osas kirjeldatud hädasignaalid (vt. allpool).

Hädasignaali ja -teadet tohib anda ainult laeva kapteni või muu veesõiduki eest vastutava isiku loal. Põhjuseta hädakutsung ja signaali Mayday kasutamine on väga rangelt karistatav, selle katkestamiseks on rahvusvaheliselt kinnitatud protseduur. Raadioside eeskirjadest kinnipidamine on kohustuslik kõigile, kes töötavad raadioga.

NÄIDE

Mayday, mayday, mayday!

This is m/y Diana, m/y Diana, m/y Diana (antakse kas aluse kutsung ja/või nimi kolm korda, kui info hulgas ei ole laeva kutsungit, siis aluse nimi tuleb öelda ka tähthaaval: näiteks Delta-India-Alfa-November-Alfa.).

Seejärel tehakse väike paus, umbes 15-20 sekundit, ning asutakse edastama hädasõnumit:

This is m/y Diana

My position is 58 degrees 25 minutes N, 22 degrees 45 minutes E (numbrid öeldakse ühekaupa)

I am sinking. My pumps are not working

Five persons on board

Need immediate assistance (soovitav täpsustada, millist abi vajatakse).

Hädateate vastuvõtmise kinnitamine

Rahvusvaheliste nõuete järgi on hädateatele vastamise eelisõigus kaldajaamal. Olles vastu võtnud hädasignaali ja -teate, peavad kaldajaamad selle edastajale andma vastuvõtu kinnituse, mida kuulevad ka teised jaamad. Kaldajaama vastamisel peavad kõik teised lähedal olevad laevajaamad kontakteeruma kaldajaamaga. Eelistatult need, kes hädasolijale lähemal, kaugemad jäägu esialgu ootele. Kaldalt koordineeritakse edasist päästeoperatsiooni ja sidet. Kaldajaam, kel on ümbritseva suhtes infot, saab ka arvestada, millal ja milline abi jõuab hädasolija juurde. Määratakse laevad, kes kohapeal asuvad tegutsema ja kes on omavahel sides.

Kui kaldajaam hädasignaalile ja -teatele kolme minuti jooksul ei vasta, võivad hädasolijale vastata kõige lähemal asuvad veesõidukid, kel võib side kaldaga paremini õnnestuda (näiteks on neil võimsam saatja). Info edastatakse kaldale (mayday relay), kui kellelgi teisel ei ole see õnnestunud. Kaldaga side puudumisel peab abivajajale andma infot oma saabumisaja kohta.

Iga kapten või muu veesõiduki eest vastutav isik otsustab, kas peab endast teada andma kaldajaamale või otse hädasolijale. Ühendust võttes esmalt ütlema hädasignaali ja peale seda kutsutava laeva või kaldajaama nime ja/või kutsungi või siis suunama teate kõigile laeva- ja kaldajaamadele (all stations või all ships). Siis edastatakse oma laeva nimi ja/või kutsung, asukoht ja laeva kiirus ning ETA ehk oletatav saabumisaeg hädasolija juurde. Kui hädasignaali andja asukoht on ebatäpne, peab ujuvvahendi meeskond võimaluse korral andma oma kauguse ja suuna (peilungi) tema suhtes.

Enne kui luuakse hädasolijaga raadioside kontakt, peab veenduma, et oma seansiga ei tekitata häireid juba sides olevatele kaldajaamadele ega veesõidukitele, kelle asukoht on koheseks abi osutamiseks soodsam.

Hädasignaali ja -kutsungi edastamine kaldajaamale:

NÄIDE 1

Mayday

RCC, RCC, RCC (kaldajaama nimetus)

This is m/v Charles, m/v Charles, m/v Charles

Mayday Relay

NÄIDE 2

vastates hädasignaali ja -teate edastajale otse:

Mayday

Diana, Diana, Diana

this is m/v Charles, m/v Charles, m/v Charles

Received Mayday

Seejärel edastatakse oma asukoht, laeva kiirus ja oletatav saabumisaeg hädasolija juurde.

Hädasides infot edastades kasutatakse alati esmalt sõna mayday, et kõrvalised laevad eristaksid sidet teistest ega segaks.

Väljakutse ja kinnitus tuleb esitada inglise keeles, olenemata sellest, millise riigi vetes asutakse. Kui kaldajaam on vastanud, siis saab kokku leppida suhtluskanali või -sageduse ja seejärel otsustada, kas jätkatakse mingis teises keeles. Kui päästeoperatsioonil osalevad mitme riigi merepäästeteenistused, siis jääb side ingliskeelseks. Kogu sideseanss salvestatakse, laevade omavaheline infovahetus peab ka kaldajaamale arusaadav olema.

Kui juhtub väiksem äpardus koduvetes, näiteks madalikule sõit, siis ulatuslikku päästeoperatsiooni ei toimu ja suhelda saab ka kohalikus keeles. Mobiililevi korral võib seda teha telefonitsi. Väikelaevnikud võivad Eestis kalda lähedal abi kutsumiseks helistada hädaabi numbril 112 või operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse numbril 6 922 500.

Kiirvajadussignaal pan-pan

Kiirteate signaal on PAN-PAN, mis samuti edastatakse raadiotelefoniga, soovitavalt kolm korda. Peale signaali edastatakse sundolukorra teade. Antakse siis, kui ei ole otsest ohtu oma veesõidukile, näiteks inimene on üle parda kukkunud, on märgatud punast raketti või kui otsitakse kadunud veesõidukit.

Sundolukorra teade sisaldab järgmisi andmeid: kutsutava jaama nimi/kutsung või kõigile laevadele/jaamadele (all ships/all stations), veesõiduki nimi ja/või kutsung, veesõiduki asukoht, sundolukorra kirjeldus ja info hoiatuse või edaspidi toimuva kohta ning muud vajalikud andmed.

NÄIDE

Pan-pan, pan-pan, pan-pan

This is m/y Diana, m/y Diana, m/y Diana (paus)

This is m/y Diana

My position is 58 degrees 25 minutes N, 22 degrees 45 minutes E

Man overboard in position 58 degrees 25.5 minutes N, 22 degrees 45.6 minutes E

Ships in vicinity please keep a sharp lookout

Out

Ohutussignaal securite

Raadiosides kasutatakse ka ohutussignaali SECURITE. Signaalile järgneb hoiatusteade, see sisaldab tähtsat navigatsioonilist või meteoroloogilist infot. Ohutussignaal ja hoiatusteate eelinfo antakse avarii- ja väljakutsekanalil 16, edasine info viidatud töökanalil. Järgnev teade on tavaliselt kõigile (all ships), antakse tihti, kui on tormihoiatused, veesõiduk on juhitamatu või on oluline navigatsiooniteade, mis on ohuks ümbritsevatele veesõidukitele. Hoiatusteatele ei vastata, hinnatakse, kui oluline on see oma meeskonna ja laeva jaoks ning tegutsetakse vastavalt.

NÄIDE

Eelteade 16. kanalil:

Securite, securite, securite

All ships, all ships, all ships

This is Tallinn radio, Tallinn radio, Tallinn radio

Navigational warning follows on channel 69

Seejärel minnakse üle 69. kanalile ja edastatakse hoiatusteade:

Securite, Securite, Securite

All ships, all ships, all ships

This is Tallinn radio, Tallinn radio, Tallinn radio

Securite

Tallinn radio

Navigational warning: drifting timber sighted in position 58 degrees 25 minutes N, 22 degrees 45 minutes E at 1500 hours

Repeat: trifting timber in position 58 degrees 25 minutes N, 22 degrees 45 minutes E at 1500 hours

Ships in vicinity please keep a sharp lookout

Out

Kuidas saada raadiooperaatoriks?

Et kasutada raadiojaama sideks sadamate ja teiste laevadega, tuleb läbida koolitus ja omandada raadiooperaatori tunnistus. Väikelaevnikel, kes Euroopa rannikust kaugele ei sõida, piisab piiratud raadiooperaatori tunnistusest (ROC, mereala A1 jaoks). Ilma vastava tunnistuseta tohib raadiojaama kasutada vaid hoiatuste kuulamiseks, raadiovahi pidamiseks (kuulamine) ning hädasignaali ja -teate edastamiseks.

See, kes pole koolitust läbinud, ei pruugi muuhulgas ka teada, kuidas edastada ja vastu võtta teateid ja hoiatusi. Koolitusel õpetatakse ka, kuidas meresides edastada digitaalset hädasignaali ja -teadet ja sellele vastata (Digital Selective Call - DSC).

Eestis koolitavad raadiooperaatoreid Eesti Mereakadeemia www.emara.ee ja Reval Merekool www.reval.ee, kursused toimuvad ainult Tallinnas.

Veesõiduki raadioaparatuuril peab olema sagedusluba, mis annab õiguse kasutada meresidesagedusi Sideameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks on merel veesõiduki raadioluba.

Hädasõnumite ja -teadete jaoks on olemas rahvusvaheliselt kinnitatud IMO standardväljendid (IMO Standard Marine Communications Phrases). Eesti Mereakadeemias on müügil standardväljendite teatmik, kus lisaks ingliskeelsetele väljenditele on ka eestikeelsed tõlked juures.

Hädasignaalid

Merel on kasutusel ligi paarkümmend erinevat hädasignaali, mis tähendavad hädaolukorda ja vajadust abi järele:

- umbes minutiliste vahedega korduvad kahuri- või muud paugud;
- mis tahes (udu)signaalseadmega antav pidev heli;
- lühikeste ajavahedega ükshaaval väljalastavad, punaseid tähti väljapaiskavad raketid või lõhkekehad;
- raadiotelegraafi teel või muul signaalimisviisil edastatav signaal ... - - - ... (SOS) morsetähestikus;
- raadiotelefoni teel edastatav signaal, mis koosneb sõnast MAYDAY;
- rahvusvahelise signaalkoodi hädasignaal NC;
- neljakandilisest lipust ja selle all või kohal paiknevast kerast või kerasarnasest esemest koosnev signaal;
- leegid laeval (nagu põlev tõrva- või õlitünn vms);
- punast värvi langevarjurakett või säratuli;
- oranž suitsusignaal;
- külgedele väljasirutatud käte aeglane ja korduv tõstmine ja langetamine.
- raadiotelegraafi teel edastatav häiresignaal;
- raadiotelefoni teel edastatav häiresignaal;
- avariiraadiopoidelt edastavad signaalid;
- raadiosidesüsteemide, sealhulgas päästevahendite radartransponderite teel edastatavad heakskiidetud signaalid.

Neid signaale on keelatud kasutada või näidata muul otstarbel kui hädaolukorrast ja abivajadusest teadaandmiseks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka järgmistele signaalidele:

- oranži värvi kangas, millel on kas must ruut ja ring või muu asjakohane märk (õhust tuvastamiseks);
- värvilaik vees.

Kõik hädasignaalid on kirjas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) lisas 4, millega saab tutvuda aadressil www.riigiteataja.ee

Loo autori mayday-kogemused

Olin 2001. aasta veebruaris RO-RO laeval tüürimees, kui öösel kella kahe paiku pääses meie laeva masinaruumis tulekahju valla. Mingil põhjusel oli vanemtüürimees kadunud, vist otsis paati ja päästeülikonda, kapten ja teine tüürimees koordineerisid ühe meeskonnaliikme otsingut ja kustutustöid ning seega mina pidin hädasignaali edastama ja peale seda suhtlema ligi tund aega kaldajaamade ja laevadega. Olin sillas üksi, kapteniga olin vaid käsiraadiojaama kaudu sides. See oli mul alles neljas kuu tüürimehena. Aga siis ei olnud aega sellele mõelda. Kaldalt saadeti imekähku päästekaater koos meeskonna ja varustusega, kuigi suure tormi tõttu ei õnnestunud neil pardale astuda. Lõpuks saime tulekahju siiski oma jõududega kustutatud ja liikusime abigeneraatorite jõul sadamasse.

2003. aastal, teisel laeval töötades, kui Ida-Hiina meres suund oli Singapuri poole, kuulsin vahis olles hädateadet ühelt Tai tankeri meeskonnalt ja suundusime viivitamatult õnnetuskoha poole. 30 tundi otsisime uppunud tankeri meeskonda. Kuna meil oli otseside Singapuri pääste koordineerimise keskusega, määrati meie meeskond kohapealseks otsingute organiseerijaks. Ka siis oli suur osa sidest minu õlul, sest kapten tegeles manöövritega. Meil meeskonda leida ei õnnestunud, korjasime vaid palju päästevarustust pardale, tühi päästeparv kaasa arvatud. Saime teate, et meeskond oli õnnelikult ühele saarele jõudnud ja võisime oma reisi jätkata.

Tekst Mairold Vaik, www.ajakirinavigaator.ee