Prantslasi tuntakse kui veinivalmistamise eksperte, kuid hiljutine uuring näitas, et nad on oma oskused õppinud itaallastelt.
Prantslased õppisid veinivalmistamist itaallastelt?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. juuni 2013, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Pennsylvania ülikooli teadlased leidsid Prantsusmaalt 2400 aasta vanuseid suuri amforaid, mida kasutati toiduainete transportimiseks, edastab Daily Mail.
Uurimine näitas, et need pärinevad Põhja-Itaalia etruski tsivilisatsiooniga alalt, iidsest Cisrast, mis tänapäeval on Cerveteri. Keemiline analüüs paljastas neis viinhappe, mida leidub nii iidsetes viinamarjasortides kui veinis. Samuti oli neis maitsetaimede nagu tüümian, basiilik ja roosmariin jälgi.
Need amforad on Prantsusmaal vanimad tõendid veini tegemise kohta. Oletatakse, et gallialased said veinitegemise saladused etruskidelt.
Samuti leiti lubjakiviplaate, mida kasutati viinamarjadest mahla pressimiseks. Plaatidel oli tõendeid, et nende vahel pressiti Itaalia aladelt Prantsusmaale viidud viinamarjasortide marju.
Nende leidude põhjal oletatakse, et Prantsusmaa hakkas Itaalia Etruria regioonist importima veini umbes 525. aastal eKr.
Gallalased hakkasid viinamarju kasvatama ning nende endi veinitootmine algas umbes 425. aasta paiku eKr.
Prantslased on nüüdseks kuulsad veinitootjad, kuid samas ei teata, et neile andis selleks tõuke Itaaliast pärit kodustatud Euraasia viinamarjasort ning etruskide oskused.
«Prantsuse veinivalmistamise ajalugu on hästi dokumenteeritud, eriti aga 12. sajandil, kui tsistertslastest mungad hakkasid Burgundias katse-eksituse meetodil Chardonnay ja Pinot Noire viinamarjadest veini tootma. Botaanikalised ja arheoloogilised andmed näitavad aga, kust Prantsusmaa venivalmistamine alguse sai,» selgitas teadlane Patrick McGovern.
Ta lisas, et etruskid eksportisid veini Lõuna-Prantsusmaale, kus kohalikud gallalased ka veini valmistamise saladuste vastu huvi tundma hakkasid.
Arheoloogilised uuringud on päevavalgele toonud ka maitsetaimede ja männivaigu jäänuseid, mis näitavad, et kunagi kasutati veini ka ravimina.
McGoverni sõnul sai veinivalmistamine alguse umbes 9000 aastat tagasi Türgis ja Iraanis.
Veini on kasutatud läbi aegade nii igapäevajoogina, joovastava joogina, religioossel kui ravi otstarbel.