Tähelepanu, politsei ei hoiata!

Relika Rae. Foto: Erakogu

Kindlasti on paljud teist bussides ja poodide seintel märganud politsei poolt üles pandud silte, mis hoiatavad, et te ei jagaks oma raha annetamiseks, kui teile helistab võõras, vene keelt kõnelev isik ja palub aidata. Tegu olevat kaastundele rõhuva pettusega.

Minu arvates ei ole vahet mis keelt ta kõneleb ja mis juttu ta täpselt räägib vaid ettevaatlik peab olema siiski kõigiga kes teilt mingil põhjusel raha tahavad saada.

Küll on aga need sildid vähesed mille eest politsei üldse vaevaks võtab hoiatada. Nimelt on näiteks Pärnus liikumas üks väga huvitav ja isegi omamoodi geniaalselt kaval pettus, mille küüsi juba nii mõnigi õnnetu ning naiivne poemüüja langenud on. Olgu siis järgnev tekst kõigile hoiatuseks ja pidage meeles, et peale olemasoleva kirjeldusega isiku võib asjaga tegeleda ka teisi. Nii, et valvas tuleb olla alati.

See konkreetne olukord toimus siis ühes tavalises väikeses Pärnu poes.
Sisse astus pruunis tagis tumedate juustega noormees ja küsis kas omanik on kohal. Kuuldes müüjalt vastuseks, et too alles hiljem tuleb, kostis noormees, et tal niipalju aega pole ja äkki saab müüja teda ise aidata. Nimelt olevat omanik talle kahetuhande krooni kandis võlgu aga kui arve kohe tasutud saab, saab kaheksateist protsenti odavamalt ja maksma peab ümmarguselt ainult üheksasada krooni. Meesterahvas väljus korraks poest ja tuli tagasi paberileht näpus ja esitas selle müüjale kui arve. Ise veel väitis, et omanik teab küll mille eest jms. Vaene müüja, lootes omanikule heategu teha, maksiski meesterahvale nõutud summa. Noormees andis oma visiitkaardi ja rääkis, et tegeleb veel kosmeetikaga ja mainis alles lahkudes oma nime, mida ma avaldama ei hakka, kuna suure tõenäosusega üritas ta kedagi teist süüdlaseks teha.

Hiljem jõudiski omanik kohale. Otseloomulikult ei teadnud ta midagi mainitud võlast ega isikust. Esitatud arve oli suhteliselt peldikupaberi väärtusega ning ka kaheksateist protsenti kahetuhandest ei ole mitte üheksasaja krooni ligidal. Visiitkaardil ja arvel esitatud telefoninumbrid olid kas täiesti valed või ei teadnud neil numbritel antud isikust keegi midagi.
Nii oligi naiivne müüja pettuse küüsi langenud.

Politseisse kirjutati küll avaldus aga kuna tegemist on alla tuhande kroonise summaga siis on meie korrakaitsjatel alati midagi paremat teha kui selliseid juhtumeid uurida. Isegi sellist elementaarset asja nagu visiitkaardilt sõrmejälgede võtmist ei pidanud nad vajalikuks.

Mõningal uurimisel selgus, et sama pettuse ohvriks on langenud teisigi kohti. Enamasti on muidugi müüjatel olnud piisavalt taipu, et öelda, et selliste asjadega tegeleb omanik või juhataja isilkult ja nemad rahaasjadesse oma nina ei topi. Küll on aga olnud ka kohti kus müüa on raha maksnud ja sinna on isegi teist korda sama jutuga tagasi tuldud.

Ma tahaks öelda seda, et te võiksite siiski ka sellistest asjadest politseisse teatada kuna on ilmselge, et ühe avalduse pärast nad asja uurima ei hakka aga kui neid avaldusi juba kümmekond on, siis ehk hakkab asi arenema kah.

Ning kui kellegil on teemasid või juhtumeid, millest kindlasti paljud kuulda võiks, siis andke sellest mu meiliaadressile teada.

Lugu mida kuulata: The Doors „Riders On The Storm"

Video mida vaadata: "Kiisud".