Eesti Muusikaauhinnad 2020

Galerii: Hispaaniast leiti vanimad eurooplaste eellaste jäänused

Hispaania paleontoloogid leidsid enda sõnul vanimad eurooplaste eellaste jäänused.

Leid lubab oletada, et inimesed elasid tänapäeva Euroopa aladel seniarvatust varem, kirjutab Yahoo news.

Varajase inimese alalõualuu fossiil, mis sisaldas ka hambaid, leiti möödunud aastal Põhja-Hispaanias Atapuercas asuvas koopas toimunud väljakaevamistel.

Teadlased lisasid, et koos inimjäänustega leiti ka kivist tööriistu ning loomaluid. Leidude vanuseks hinnati 1,3 miljonit aastat.

«Need on 500 000 aastat vanemad, kui seni kõige vanemaks peetud varajase eurooplase jäänuste leid. 1997. aastal leitud inimjäänuseid peeti uueks liigiks ja see liik sai nimeks Homo antecessor, kes võib olla ühendavaks lüliks neandertaallaste ja tänapäeva inimese vahel,» laususid paleontoloogid.

Nad jätkasid, et uus leid kuulub samuti Homo antecessorile.

Leiu teinud meeskonna juht, Katalaani paleoökoloogia ja ühiskonnaarenguinstituudi teadlane Eudald Carbonell lausus, et aeg, mil Aafrikast välja rännanud inimesed tänapäeva Euroopa aladele ilmusid, oli siiani vaieldav.

Osa uurijaid arvavad, et väljaränne Euroopasse toimus pidevalt ja kui üks liik tänapäevainimeste eellasi suri välja, siis nende asemele astus uus liik, aeglustades sellega samas Euroopas oma levikut.

«Leid lubab oletada, et Aafrikast välja rännanud varajased inimesed jõudsid lõpuks Euroopa aladele, kuid mitte seniarvatud 800 000 aastat tagasi, vaid juba 1,3 miljonit aastat tagasi,» nentis Carbonell.

Ta jätkas, et see protsess on pidev ning Euroopasse asumine toimus seniarvatust varem ja palju kiiremini.

Carbonelli sõnas, et 1,3 miljoni aasta vanused inimjäänused andsid vihje selle kohta, et Euroopast võib leida veelgi vanemaid fossiile.

«Veelgi vanemad fossiilid peaks olema meie järgmine leid. See on teaduslik hüpotees,» lausus uurija.  

Tagasi üles