29. mai: Terrakotasõdurite juures oli rahvarohke

Mõni sõjavanker ka. Foto: Teet Roosaar/Pärnu Postimees

Oleme õnnelikult Xianis ja terrakotasõduridki juba ära vaadatud. Õhtul kavatseme minna moslemi kvartalisse midagi hamba alla võtma.

Neljapäev algas Pekingis Tagumiste järvede piirkonnas asuvate hutongide külastamisega. Hutongid on ajalooväärtuslikud kõrvaltänavad, seal asuvad

siheyuanid

ehk vanad hoovimajad. Mõlemad olid Mingi ja Qingi dünastia aegadel Pekingile iseloomulikud.

Külla meid keegi endale ei kutsunud, sestap piirdusime kõrvaltänavate elu-olu jälgimisega. Kel selle vastu huvi, võib Youtube'i otsingusõna "hutongid" sisestada, sealt sain minagi enne reisi algust neist ettekujutuse.

Kell 16.55 hakkasime rongiga Xiani sõitma. Teekond kestis oma 14 tundi, kuid oli mugavam kui Helsingi-Pekingi lennureis. Meil olid platskaardikohad, mis tähendas, et keskmistel lavatsitel oli võimalik suurem osa teest magada.

Hiinlased kasutavad päris palju pikemate otste tegemiseks ööronge. Nende rongid on tunduvalt puhtamad kui omal ajal Moskva rong, inimesed vastutulelikud, rongile minek võõrastele arusaadavaks tehtud. Kui Eestis oleks sellised rongid, võiksime uhkust tunda.

Hommikul leidsime kergesti üles öömajaks broneeritud S

huyuan International Youth Hosteli

, mis asub lõunavärava juures. Raudteejaamast ei tulnud isegi taksot võtta, sealt sõitis otse hosteli juurde linnabuss - pilet maksis 1.70 krooni.

Parandasime prillipoes abikaasa prillid ära (klaas tuli välja ja see pandi tagasi tasuta) ning ostsime pühapäevaks Luoyangi rongipiletid. Seejärel sõitsime linnalähedase bussiga nr 306 otse terrakotasõdurite juurde.

Terrakotasõdurite armee leidmispaik oli rahvarohke. Inimesi oli isegi rohkem kui Keelatud Linnas, rääkimata Hiina müürist.

Muuseumis kulus oma kolm tundi. Väide, nagu ei tohiks kaevanditest pilti teha, ei vasta tõele, kõik klõpsutasid, kuidas jõudsid. Lõpus näidati panoraamkinos filmi.