/nginx/o/2013/05/27/1785632t1hd6f8.jpg)
Hollywoodi staari Brad Pitti väitel ei jää talle inimeste näod meelde ning selle tõttu peetakse teda mühakaks.
Brad Pitt kannatab näopimeduse sündroomi all?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staari selgituse kohaselt võib ta kellegagi pika jutuajamise maha pidada, kuid kui ta järgmine kord seda inimest kohtab, siis ta lihtsalt ei mäleta teda nägupidi, edastab Live Science.
Pitti sõnul kannatab ta näopimeduse sündroomi all, mis on neuroloogiline häire.
«Tean, et paljud vihkavad mind sellepärast, kuna arvavad, et ma olen ülbe ja väldin neid. Ma vannun jumala nimel, et ma ei mäleta, kuid inimesed ei usu mind, vaid vihastavad veelgi enam. Vahel keegi aitab mind, kuid hiljem seda isikut uuesti kohates ma lihtsalt ei mäleta teda. Ma ei suuda nägusid meeles pidada. Elu testib mind selle suhtes kogu aeg,» lausus Pitt.
Neuroteadlasele Marlene Behrmanile pakkus Pitti väidetav näopimedus huvi ja ta kutsus staari uuringutele, tegemaks kindlaks, kas tal on prosopagnoosia ehk näopimedus.
Kõige raskematel näopimeduse juhtumite puhul ei suuda inimesed ennast peegelpildil ära tunda.
Teadlased tegid juba 1940. aastatel kindlaks, et ajukahjustus võib tekitada nägude mitteäratundmist. Kuid alles 2000. aastate alguses saadi aru, et inimesed võivad sündida koos näopimeduse sündroomiga.
Esimene selline prosopagnoosia juhtum dokumenteeriti 1976. aastal, kui üks ema märkas, et ta tütar ei tunne koolikaaslaste nägusid ära, kui nad kõik on koolivormis.
Näopimedust põhjalikult uurinud Briti teadlase Brad Duchaine´i andmetel kannatab selle all iga 50. inimene.
Selle tekkimise põhjuseid on mitu, kuid teadlaste sõnul on nad juba jõudnud põhiliste põhjuste jälile.
Propagonoosia sündroomi all kannatava inimese aju ei suuda eristada suhtluskaaslaste, pereliikmete või ka avalikus elus pidevalt figureerivate inimeste näojooni.
Näopimeduse sündroomi põdejad hakkavad inimesi nende äratundmiseks tuvastama hääle, kõnnaku, liigutuste, kehakuju ja riiete põhjal.