/nginx/o/2007/09/18/4071t1he948.jpg)
Seekordses TV3 saates «Kaua võib!» püüdis saatejuht Aivar Riisalu aidata inimesi, kes said petta internetipoelt, ja hoiatas kiirlaenudega kaasas käivate ohtude eest.
«Kaua võib!»: internetipood tüssas kliente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetipood pettis kliente
Esmalt rääkis oma loo Kairi, kes tellis eelmise aasta oktoobris internetipoest Triple Trade diivani, mis pidi kohale jõudma kolme nädalaga. Talle öeldi, et kui maksab terve raha ette, jõuab mööblitükk kiiremini kohale. Ta maksiski, kuid diivanit pole tänaseni.
Prokurör Tamme sõnul on praeguseks pöördunud õigusorganite poole 60 internetipoes petta saanut ja varaline kahju on üle 600 000 krooni.
Ta soovitas kõigil, kellel on firma Triple Trade kohta kaebusi, pöörduda politseisse.
Kiirlaenud põhjustavad jamasid
Riisalu andmetel laenate eelmisel aastal inimestele välja umbes 500 miljonit krooni.
Rakvere linnavalitsuse kuriteoennetuskoosolekul käidi välja mitmeid ideid probleemi lahendamiseks. Ka parlamendile edastatakse idee, et keegi peaks võtma selle asja kontrolli alla.
Üks võimalus on käsitleda seda sarnaselt hasartmängudega ning kehtestada maksud. Teine võimalus oleks piirata ära interssilaenud, sest need loovad väga hea pinnase kriminogeensetele inimestele.
Vanemkomissar Karu sõnul on kiirlaenudega seotud pettuste arv eelmise aastaga tõusnud ning põhiliseks probleemiks on võõraste andmete kasutamine laenu saamiseks.
Ta soovitas inimestel tõsiselt mõelda, kellele oma andmeid anda.
Vaatajale räägiti juhtumist, kus inimene võttis laenu 5000 krooni ning oleks pidanud kaheksa kuu jooksul tagasi maksma 17 600. Õnneks oli veel kaks päeva aega lepingut vaidlustada ning ta pidi maksma vaid võetud summa.
Lepingut tuleb lugeda tähelepanelikult!
PRIA pakkus abi, et toetada olemasolevate põldude hooldust, et need umbrohtu ja võssa ei kasvaks. Talunik Vello tegi 2006. aastal viieaastase lepingu ning täitis enda arvates kõiki nõudeid.
Esimese aasta eest sai ta toetust, kuid järgmisel aastal enam mitte ja teatati, et peab maksma tagasi ka 2006. aastal tehtud töö eest, sest pole lepingut täitnud.
Pressinõunik Linnamäe sõnul oleks talunik pidanud igal aastal tulema PRIAsse ning täpselt ette näitama, kus ja kui palju teinud on. Tingimus olevat ka lepingus kirjas.
Vello arvas hoopis, et kohustus on viie aasta kohta, ning sama probleem tekkis rohkem kui sajal inimesel.
Pressinõunik kinnitas, et igal taotlejal on võimalus vaielda, ning tõenäoliselt on tulemus positiivne, kuid sel aastal enam toetust ei saa.