/nginx/o/2013/05/24/1778928t1hf30d.jpg)
Hiljutine uuring, mis tehti möödunud aastal leitud Inglise kuninga Richard III luude põhjal näitas, et see kuningas maeti väga kiiresti.
Richard III aeti pärast surma kiiresti auku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leicesteri ülikooli arheoloogid leidsid kuninga jäänused Leicesterist paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster, edastab Yahoo News.
Oletatakse, et Richard III kiire nii-öelda auku ajamine oli tingitud sellest, et ta suri suvisel ajal ning laip hakkas roiskuma.
Arheoloogiline uurimine paljastas, et Richard III haud oli kaevatud lohakalt ja kiiresti. Ülejäänud kloostrikirikus olnud hauad olid aga selle hauaga võrreldes väga korralikud ning neljakandilised.
Richard III oli Inglise kuningas 1483 – 1485. Ta hukkus Rooside sõjas peetud Bosworthi lahingus 1485. aastal.
Ajaloodokumentides seisab, et pärast lahingut viidi kuninga surnukeha Leicesteri, kus ta oli kolm päeva suvises leitsakus rahvale vaadata. Ta maeti kloostrikirikusse 25. augustil 1485. aastal.
Frantsiskaanlaste klooster, kuhu Richard III maeti, lammutati maha 1583. aastal. Hilisem Leicesteri linnapea rajas sinna paika oma villa. 18. sajandil jagati ala mitme omaniku vahel ning kunagise kloostri täpne asukoht kadus ajaloohämarusse.
Renessansiajastu näitekirjanik William Shakespeare kujutas Richard III küüraka julmurina ja nii on teda kujutanud paljud, eelkõige aga ta rivaalid, Tudorite dünastia esindajad, kes pärast teda Inglise troonile said. Nüüdisajal on Suurbritannias Richard III mainet taastav organisatsioon, mille sõnul on seda kuningat sajandeid laimatud.
Arheoloogide sõnul oli kunagine Leicesteri frantsiskaanlaste kloostrikirik 10,4 meetrit lai. Kiri küll lõhuti, kuid põrandaosa jäi puutumata ning vajus kultuurikihi alla. Hauakohad olid märgitud ilustatud kiviplaatidega.
Enamik haudu frantsiskaanlaste kloostrikirikus olid väga sirged ja korralikult kaevatud. Richard III oma aga erand. Samuti oli see liiga väike, et 170-sentimeetrine kuningas oleks sinna korralikult ära mahtunud. Kuninga torso ja pea oli pooleldi püstasendis vastu haua põhjaosa. Arheoloogide sõnul oli kuninga matmiseks vähe aega, et ta oleks saanud korralikult mulda sängitada.
«Kiirustamise taga võis olla asjaolu, et Richard III keha oli mitu päeva päikese käes. Selle tõttu võis ta juba laguneda,» selgitati.
Richard III oli maetud kirstu ja surilinata. Samas aga olid ta käed tihedalt rinnal, mis võis tähendada, et need olid kokku seotud.
Uuring näitas, et kuninga kehal oli kümme suuremat vigastust, mis võisid olla lahingus saadud. Kaks tugevat lööki pähe said talle saatuslikuks. Kaks näovigastust, ühe kehavigastuse ning istmikuvigastuse sai ta pärast surma.
Asjatundjate sõnul võisid olla need ta vaenlaste tekitatud ning nendega püüti teda pärast ta surma alandada.
Richard III oli viimane Plantagenet` dünastia esindaja.