Miks pingviinid ei suuda lennata?

Pingviinid Foto: SCANPIX

Šotimaa Aberdeeni ülikooli teadlaste sõnul lahendasid nad saladuse, miks pingviinid lennata ei suuda.

Pingviinidel ei ole lennuoskust, kuna nad on väga head ujujad ning lindudel ei saa korraga olla nii lennu- kui ujumisoskust, edastab Daily Mail.

Need linnud hakkasid vetesügavusi eelistama pärast seda, kui neil arenesid sukeldumisoskused, mis võimaldasid neil merest toitu hankida.

Lennuvõimetute pingviinide müsteerium on teadlastele huvi pakkunud aastakümneid.

Teadlased uurisid lõunatirke, kes on pingviinidega sarnased nii sukeldumise kui ujumise oskuselt ning kes samuti ei oska lennata.

Uuring näitas, et evolutsiooni käigus arenesid lindude tiivad selliselt, et need kas võimaldavad lendamist või ujumist, kuid mitte mõlemat korraga.

Uuring paljastas, et Põhja-Kanadas Coatsi saarel elavad lõunatirgud kasutavad sukeldudes märgatavalt vähem energiat kui paljud teiste linnuliikide esindajad.

«Paljusid huvitab, miks pingviinid lennata ei oska ega suuda. Lõunatirkude uurimine andis küsimusele vastuse. Need linnud sobivad hästi biomehhaanilisse mudelisse. Pingviinide lennuvõimetust on seostatud halvasti kohanemisega. Keiserpingviinid näiteks liiguvad 60 kilomeetrit oma pesa ja mere vahel. See teekond võtab päevi. Kui nad lennata suudaksid, saaksid nad selle läbida paari tunniga,» selgitas teadlane John Speakman.

Samuti ohustavad vees pingviine hülged. Kui need linnud suudaksid lennata, siis nad saaksid kerge vaevaga hüljeste eest põgeneda.

«Pingviinide puhul maksimeeris evolutsioon nende ujumis-, mitte lennuoskuse. Tiivad arenesid neil selliselt, mis meenutavad enam loibi kui linnu tiibu,» selgitas teadlane.

Millalgi võisid pingviinid lennata, kuid tiibade muutudes nõudis see aina enam energiat. Lõpuks oli energiakulu nii suur, et need linnud muutusid lennuvõimetuks.

«Lõunatirkudel tehtud uuring näitas, et see teooria peab paika,» lausus Speakman.

Pingviine on 18 liiki, neist 13 liigi arvukus on kahanemas ning viis liiki on ohustatud.

Pingviine seostatakse eelkõige Antarktikaga, kuid neid linde leidub ka Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal kui ka Vaikse ookeani lõunaosa saartel.

Pingviinide  õhku sisaldav sulestik võimaldab neil ujumist, kahandades veesurvet. Need linnud suudavad ujuda kuni 32 kilomeetrit tunnis. Pingviinid näevad vee all paremini kui maa peal.

Sõltuvalt liigist elavad pingviinid 15 – 20 aastat. 75 protsenti eluajast veedavad nad vees.