/nginx/o/2009/05/26/184469t1h6939.jpg)
Teisipäev algas intsidendiga. Kaheksaks tunniks kaubeldud autojuht hakkas järjest poodidekülastusi välja pressima ja loobusime ta teenustest, astudes pärast paarisajameetrist sõitu autost välja.
Mõni meeter kõnnitud, pakkus juba üks tädi Hiina müüri ekskursiooni.
Seekord küll Badalingi Mutianyu asemel, aga me ei viitsinud enam seigelda. Tagantjärele selgus, et tegime õige valiku.
Olime hiinakeelses grupis ainsad välismaalased. Üks tüdruk andis juhiseid, mis kell bussi juures olla, ja nii saime ilusasti hakkama.
Ekskursioonijuhi hiinakeelne jutt läks küll kaduma, aga see-eest olid meil Berlitzi ja Dorling Kindersley eestikeelsed Pekingi reisijuhid kaasas.
Hiina müüril ronida oli päris kurnav. Olime Badalingi mingis sektoris, kust tee läheb läbi, inimeste muljed võivad sõltuvalt müüri asukohast olla erinevad.
Siin tuli igatahes paarsada meetrit kohati kuni 60kraadise nurga all ronida. Astmed olid kõrged ja erinevate vahedega ning meid hoiatati, et allaronimisel tuleb väga tähelepanelik olla. See ei takistanud mõnel hiinlasel lausa sülelapsega müürile tulla.
Peale Badalingi külastasime Mingi dünastia hauakambreid ja kahte nefriidipoodi. Erinevalt näiteks Egiptusest ostmisega peale ei käidud, hiinlased poodlesid, kuidas jõudsid. Hostelisse jõudes olime kaheksatunnisest ekskursioonist päris väsinud.
Meele tegid rõõmsaks ööbimiskoha lähedal pakutavad lambalihavardad (viis krooni tükk) ja pudelis ploomimahla avastamine. Söömisega siin probleeme pole: astu ainult uksest välja ja saad imemaitsvaid haruldusi. Vaatasime just, et võrdlemisi meie lähedal on üks väike ööturu sarnane koht.
:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)