Vana-Egiptuses tehti lapsi aasta kõige kuumematel kuudel

Vana-Egiptuses tehti lapsi aasta kõige kuumematel kuudel Foto: SCANPIX

USA Florida ülikooli arheoloogid leidsid Egiptuses iidse matmispaiga, mille uurimine paljastas, et Vana-Egiptuses tehti lapsi enim aasta kõige kuumematel kuudel juulis ja augustis.

Iidne nekropol asub Dakhlehi oaasis ning sinna maeti 1800 aastat tagasi, edastab Live Science.

See oaas asub Kairost 720 kilomeetri kaugusel.

Sinna maetud elasid iidses linnas Kellis, mille elanikkonna arv oli mitutuhat inimest. Kellis õitses, mil see kuulus Rooma impeeriumi koosseisu. Siis hakkasid levima kristlikud ideed, kuid ikka olid jõulised ka Vana-Egiptuse religioossed uskumused.

Teadlased on seni leidnud 765 matmispaika inimjäänustega. Nende seas on ka 124 lapse jäänused, kes surid 18 – 45 nädala vanustena.

Lapsed olid hästi säilinud ning see võimaldas teha kindlaks, mis vanuses nad surid. Samuti sai kindlaks teha kuu, mil lapsed surid. Matmispaigad olid suunaga tõusva päikese suunas. Aasta jooksul aga päikese tõusmise paik muutus.

Saadud informatsiooni põhjalt tehti kindlaks, et Vana-Egiptuses sündis lapsi enim märtsis ja aprillis ning naised rasestusid enim juulis ja augustis. Temperatuurid kerkisid siisDaklehi oaasis üle 40 kraadi.

Samuti suri enim viljakas eas naisi märtsis ja aprillis, mis näitab, et suur hulk naisi suri sünnitusel.

Teadlased uurisid lisaks ka Vana-Egiptuse statistikat sündide koha ning see näitas, et haualeiud ja statistika langevad kokku.

Mujal Vahemere kultuurides ei tehtud kõige kuumematel kuudel lapsi, kuna kuumus kahandas seksuaalsust ja viljakust.

Kuid iidses Egiptuses Kellises oli vastupidi – kuumadel suvekuudel kasvas rasestumiste arv 20 protsendi võrra.

Arvatakse, et suvist rasestumist seostati ka traditsiooniliste uskumustega Niiluse üleujutuse kohta. Daklehi oaasi elanikud uskusid, et Niilus annab neile elujõu ning suvine Niiluse üle kallaste tulek andis nende maale viljakuse.

«Kuigi tegemist oli juba kristlastega, olid samas vanad uskumused, et juuli ja august on viljakad kuud, ikka jõus,» selgitasid teadlased.

Ta lisas, et Egiptuses hoiti ja hoitakse Niilust suure au sees, sest see jõgi on elu allikas.

Uurijate sõnul olid Egiptuses vanad viljakusega seotud asjad jõus veel 20. sajandi keskpaigas.

«Veel 1920. – 1930. aastatel sündis enamik lapsi märtsis ja aprillis,» nentisid teadlased.

Uuring paljastas samas, et kõige vähem tuli rasestumisi ette jaanuaris, mil neid oli 20 protsenti keskmisest vähem.

 

Uurijate arvates mõjutasid seda ka kristlikud tavad ning pühad, mis keelasid aasta alguses teatud ajal seksuaalsuhted.

Vana-Egiptuses tunti ka rasestumisvastaseid vahendeid. 3800 aasta vanuse retsepti järgi kasutati näiteks krokodilli sõnnikut, kuhu oli segatud mett. Kirjutisest ei selgu, kuidas seda segu viljastumise vältimiseks kasutati.

Ühel papüürusfragmendil oli lause «pane seda naise suguelunditele».

Uurijate sõnul on krokodillisõnnik väga happeline, meel aga on antibakteriaalsed omadused. Need kokku võisid anda üsna hea kaitsevahendi.