DNA näitas, et Minose kultuuri esindajad olid põliseurooplased

Minose kultuuri poolt rajatud Knossose palee jäänused Foto: Wikipedia.org

Euroopa esimene arenenud tsivilisatsioon oli kohalikku päritolu, mitte sisserännanute poolt toodud.

Kreeka Kreeta saarelt leitud inimjäänustele tehtud DNA analüüs paljastas, et Minose kultuur esindajad olid põliseurooplased, edastab BBC.

Ajaloolased olid varem arvamusel, et pronksiaegne tsivilisatsioon pärines kas Aafrikast, Lähis-Idast või tänapäeva Türgi alalt Anatooliast.

Minose tsivilisatsiooni teooria lõi Briti arheoloog Sir Arthur Evans, kes kaevas Kreeta saarel välja Knossose palee.

Evans andis tsivilisatsiooni nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kuningas oli legendi kohaselt lasknud ehitada labürindi, kus elas müstiline pool inimene-pool härg Minotaurus.

Evans oli veendunud, et Kreetal õitsele puhkenud pronksiaegne Minose kultuur pärines kuskilt mujalt.

Tema arvates saabusid minoslased Kreekale Egiptusest Niiluse jõe deltaalalt, põgenedes paigast vallutajate eest umbes 5000 aastat tagasi.

«Ta oli üllatunud, et Kreeta saarel nii arenenud tsivilisatsioon oli,» sõnas USA Washingtoni ülikooli ajaloolane George Stamatoyannopoulos.

Ka olevat Vana-Egiptuse ja Minose kunstis sarnaseid jooni. Samuti ehitasid mõlema tsivilisatsiooni esindajad ümarhauakambreid.

Arheoloogide arvates viitavad need aga palestiina, Süüria või Anatoolia alalt pärit kultuurile.

Stamatoyannopoulos ja ta kolleegid analüüsisid Kreeta saarelt Lasshiti platoolt leitud 37 inimjäänuse DNAd.

Enamik neist inimestest maeti Minose kultuuri keskperioodil umbes 3700 aastat tagasi.

Analüüsis keskenduti mitokondriaalsele DNAle (mtDNA), mida saadi hammastest. Sellist tüüpi DNA antakse emalt lapsele edasi muutumatul kujul.

Siis uuriti mtDNA haplogruppe, mida saab kasutada geneetiliste populatsioonide defineerimiseks. Võrdluseks võeti 135 teise iidse tsivilisatsiooni kui ka nüüdisinimeste mtDNA ja haplogruppid.

Uuring näitas, et Minose kultuuri esindajad ei saanud pärineda Põhja-Aafrikast. Kreeta saarel elanutel oli väge vähe geneetiliselt ühist liibüalaste, egiptlaste ja sudaanlastega. Samuti ei ole neil geneetilist sarnasust Araabia poolsaare elanike, jeemenlaste ega araablastega.

Iidse Minose kultuuri esindajate DNA oli sarnane Lääne- ja Põhja-Euroopa elanike omaga. Eriti aga pronksiajastu inimestega, kes elasid Sardiinias ja Ibeerias ning neoliitikumi elanikega Skandinaaviast ja Prantsusmaalt.

Samuti on iidsetel minoslastel geneetiline sarnasus Kreeta saare Lassithi platoo elanikega.

Uurijad järeldasid, et Minose tsivilisatsioon oli lokaalse tekkega ning nende esivanemad olid hõimud, mis jõudsid Kreeta saarele 9000 aastat tagasi neoliitikumis.

«Minose kultuuri esindajate päritolu üle on pikka aega vaieldud. DNA analüüs aitas nüüd asjadesse selgust saada,» sõnas Stamatoyannopoulos.

Ta lisas, et minoslased olid põliseurooplased ning neil on geneetiline side nüüdisaegsete Kreeta saare elanikega.

«Samas on selge see, et neid mõjutasid teised Vahemere äärsed tsivilisatsioonid, nagu näiteks Vana-Egiptuse oma. Minose kultuur ei olnud isolatsioonis, vaid toimus suhtlemine teiste kultuuride esindajatega,» tõdes arheoloog.

Kreeta ehk Minose kultuur õitses Kreeta saarel umbes 1500 aastat – 2600 – 1100 eKr.

Tsivilisatsioonile sai saatuslikuks lähedal asuval Thera saarel toimunud vulkaanipurse.