/nginx/o/2013/01/31/1550120t1h5b49.jpg)
Lauljatar Kerli Kõivu hinnangul on presidendiproua Evelin Ilvese kulutused rõivastusele igati õigustatud.
Kerli: mida presidendiproua siis kandma peaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kerli vastas Facebookis kommentaarile, mis märkis, et maakohas elava poemüüja palka arvestades tunduvad need summad ebaausana.
«Mida see presidendiproua siis kandma peaks? Olen ise suur second hand poodide fänn, aga meie esinduspaar peaks siiski chic välja nägema ja see maksab tihtipeale raha. Nad ei saa ju minna nagu mingid kaltsakad riigivisiitidele. See oleks kohatu ja jätaks meie riigist väga kehva mulje.
Olen ise maatüdruk Elvast ja tean täpselt, milliste summade eest inimesed seal elavad. Sellepärast saan väga hästi aru sinu kommentaarist. Siin aga tahaks veel veidi vaielda ja öelda, et tänapäeval, kus riigipiirid on lahti ja õppimisvõimalused Eestis meeletud, (mujal maailmas ei ole näiteks ülikoolides tasuta kohti), on meie inimestel selle koha pealt suured privileegid - kes tahab pingutada, sellele on kõik teed lahti.
Ei pea leppima sellega, et kusagil maapoes 200 euro eest kuus rügada. Kes tahab paremini elada, peab ennast ise tiivustama. Võimalused on lõputud. Ma ei räägi siinkohal isegi rahast - jutt käib suhtumisest.
Võib tunduda kohatu siia võrdusmärki tõmmata, aga tegelikult on kõik omavahel seotud ja siin ehk tasuks vaadata veidi laiemalt: meie presidendipaari hea välimus on otseses seoses maapoodide müüjate palkadega. Kui me suudame teiste riikide juhtidele muljet avaldada (päeva lõpuks on kõik ju vaid inimesed ja sellepärast subjektiivsed ja kergesti mõjutavad), siis on see parem meie riigile, seega ka majandusele. Kui meie riik on majanduslikult edukas, on ka väikestes kohtades palgad inimväärsed. Loomulikult on kogu see värk keerulisem ja rohkemate tahkudega, kuid kõik on omavahel siiski seotud. Kas nõustud?
Elaksin ise ka hea meelega kusagil Lõuna-Eestis metsa sees...
Kui meie riigis hakataks rohkem üksteist tunnustama, võiks me seal imeasju korda saata. Miljon inimest - see võiks olla ju nagu armastusenergia rünnak, kui me suudaks lõpuks kokku hoida. Nii väikeses riigis võiks ju olla lihtne rakendada süsteemi, kus kõik on õnnelikud. Aga kogu see värk hakkab energiast pihta. Suhtumist tuleb muuta. Praegune suhtumine on mürgine ja seda on valus vaadata.»
Seda, miks Kerli eestlaste pärast häbi tunneb, saad lugeda SIIT.