Eile öösel kohtusid Eesti ajakirjanikud Birgitiga Malmö Arena pressikeskuses, et temaga juttu vesta. Meie jutuajamine venis suisa 20 minuti pikkuseks. Postimehe küsimuste vastuseid loe alljärgnevalt, kogu intervjuu on videopildis saadaval artikli lõpus.
Birgit Õigemeel: artistina on edasipääs mulle suur tunnustus!
Kas see on sinu jaoks artistina ka tunnustus, et edasi finaali pääsesid, arvestades jutte, et võistluslugu on nõrk ja ei jää teiste seast silma?
Muidugi on see tunnustus, järelikult toimis see, mis täna laval toimus. Tegemist on lauluga, mis ei ole hitt, mis kohe meelde jääb. Arvatavasti peab seda mitu korda kuulama. Kõik selle ümber visuaalselt toimuv on oluline, raadiost kuulates ei saa seda efekti kätte. Tegemist on natuke keerulisema meloodiaga looga - Mihkel juba kord on selline, et ta ei suuda kirjutada ülilihtsat lugu.
Oled sa võtnud aega ja oma arengule tagasivaatavalt pilgu heitnud. Kas tänane õhtu pole mitte märgilise tähendusega?
Ja, kindlasti. Olen ääretult õnnelik inimene. Hea õnnega koos. Väga palju, mis mu elus on juhtunud, on olnud tänu sellele, et mind ümbritsevad positiivsed mõtted ja inimesed. Kõik konkurssid, kus olen osalenud, on näidanud, et Eestis on väga palju häid lauljaid ja kindlasti paremaid kui mina, kuid mõni hetk on olnud mulle üllas ja kinkinud võimaluse paista välja.
Ühe aasta sa ju Eesti Laulul juba kätt proovisid. Ju see tänavune aasta oligi siis see õige, sinu aasta?
Ka tol aastal kirjutas loo mulle Mihkel Mattisen. See oli rohkem selline projektilugu, mis kirjutatigi Eurovisiooni jaoks. Olen ääretult õnnelik, et ma toona edasi ei saanud. See laul, millega tänavu esinen, on mulle palju kodusem.
On see lugu ka sinu jaoks uue tähenduse aja möödudes saanud?
Kõik see aeg ja see töö ning see kokkusattumus selle lauluga on selle arengule väga palju kaasa aidanud. Ka minu praegune olek on mind muutnud võib-olla teistsuguseks. Kui Mihkel need laulusõnad kirjutas koos minu elukaaslase õega, siis tekkis selline perekondlik ring... See on nagu üks perelugu.
Te kindlasti kõik mõistate ka üksteist väga hästi?
Täpselt. Ei olnud lihtsalt suvaline inimene kirjutab suvalisele inimesele loo. Sõber kirjutas sõbrale. Sel ajal, kui Mihkel sõnu kirjutas, oli ta just teada saanud, et saab isaks. Ta küll ütleb, et ei ole sellest loosse mingit emotsiooni pannud, aga ise arvan teisiti. Mäletan, kui seda esimest korda lugesin, tundsin, et Mihkel on justkui oma uuest elust sinna midagi sisse pannud. See ei olnud lihtsalt tüüpiline armastuslugu vaid selles oli midagi enamat. Tol hetkel mina ju ei teadnud, et ma lapseootel olen. Ju siis mingi alateadvus ütles ette ka mulle, et just need ongi need õiged sõnad ja laul.
Sul on siin tiim küll ümber, aga kas oled saanud siin viibides mingeid ettepanekuid ka välisprodutsentidelt?
Ei ole veel. Ausalt öeldes olen ma siin väga väheste inimestega siin tuttavaks saanud. Meie delegatsioonijuht Mart Normet on see, kes suurema osa kontakte sõlmib, samuti Mihkel ja minu elukaaslane Indrek. Ma tean, et Rootsi möödunud aasta võiduloo autoriga sai Mihkel rääkida. Oleme suhelnud ka vene meedia väljaandega, kes tegi ettepaneku ka Venemaale esinema minna. Seda tänu minu loo venekeelsele versioonile.
Teate te ka midagi täpsemat esinemisjärjekorra kohta? Tõmbasite endale pääsu finaali esimesse poolde, midagi täpsemat ju ei öeldud.
Kuna poolfinaalid panid ka rootslased ise paika, arvestades seda, et show oleks võimalikult mitmekülgne. Meile sobiks, kui minu eel ja järel esineksid kiiremad lood. Loodame, et nad ise ka niimoodi mõtlevad.
--
Birgit märkis ka intervjuus, et on viimastel päevadel hakanud oma lapseootust ka rohkem tundma. Pisipoiss andvat nimelt märku.
«Ju ta saab ka aru, kui suure ürituse osa ta on,» ütles Birgit.