Marko Kiigajaani suurimaks hirmuks oli hambaarst

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Kiigajaan
Marko Kiigajaan Foto: Kanal 2

Buduuar esitas Marko Kiigajaanile seitse lõpetamata lauset. Vaata, kuidas ta neile vastas!

Minu suurim hirm… oli siiani hambaarst, kuid nüüd on see üheks osaks minu argipäevast ja seda umbes kaks korda kuus. Harju või ära lausa.

Kulutan peegli ees päevas… ilmselt vähem aega, kui enamus mehi. Paraku ei pääse ma aga ka parima tahtmise juures peeglitest mööda, sest need on meil töö juures (tantsukoolis) seina peal. Mõnikord mööda minneks heidan ikka kriitilise pilgu peale! Vaja ju ikkagi kontrollida, kas mõni lisakilo ei ole jälle vöö vahele ennast sättinud.

Oleksin nõus Eesti poliitikutest koostööd tegema... mõne tõsisema isiksusega, kellel on palju aega, enesekindlust ja tahtejõudu ning kuldset närvi, et mind välja kannatada. Päris kindlasti välistaks härra Savisaare. Pean tunnistama, et päris paljudega olen ma juba koostööd teinud, kuid seda siiski pigem oma erialale põhinedes. 

Alkoholi tarbisin viimati… ilmselt eelmisel pühapäeval, kui olime saates ”Su nägu kõlab tuttavalt” esinemise ära teinud, siis võisime poistega endale pisikese šampuse lubada. 

Naersin viimati südamest… alles eile, sest peaaegu kõik minu päevad on täis huumorit ja ilma selleta ilmselt ei saakski, kui nalja ei saa, siis olen tihtipeale sunnitud seda ise seltskonnas tegema.

Minu külmkapist ei puudu kunagi… tuuletõmbus. Pean tunnistama, et minu külmkapile on antud õigus olla suhteliselt tihti tühi, sest võib juhtuda, et mõnikord viibin ma kodus vägagi vähe. Hetkelgi olen ma näiteks Pärnus.

Kui saaksin 24 tundi nähtamatu olla, siis… ilmselt suurima hea meelega mängiksin ma oma sõpradele vingerpussi. Mis saaks veel lõbusam olla. Loomulikult oleks ka väikene kiusatus pugeda kohtadesse, kuhu muidu võibolla ei pääse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles