/nginx/o/2013/05/13/1750492t1h2ffb.jpg)
Saksamaa Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli teadlaste sõnul võis Rooma impeeriumi kokkuvarisemises oma rolli mängida ka katk.
Katk mängis Rooma impeeriumi kokkuvarisemises rolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased selgitasid, et katku kasutasid bioloogilise relvana juba väga iidsel ajal Mongoli hõimud, kes ründasid Vana-Hiinat, kirjutab Huffington Post.
Katku põhjustab bakter Yersinia pestis. Maailmas on teada mitu laiaulatuslikku katku pandeemiat. Tuntum neist oli 14. – 17. sajandil, mida tuntakse kui Musta Surma. 14. sajandi keskel tappis see Euroopa rahvastikust kaks kolmandikku.
Teine nüüdisajale lähem katkulaine oli 19. ja 20. sajandil. See sai alguse Hiinast, levides edasi Aafrikasse, Austraaliasse, Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning Aasia teistesse osadesse.
Teadlaste sõnul mõjutas Ida-Rooma elu niinimetatud Justinianuse katk, mis oli 6. – 8. sajandini. See Bütsantsi valitseja Justinianus I järgi nime saanud katk tappis rohkem kui 100 miljonit inimest. Osa teadlasi on veendunud, et see andis Rooma impeeriumi allakäigule viimase hoobi.
Selle teooria kinnituseks uuriti DNAd, mis võeti 6. sajandist pärit 19 skeletist Saksamaalt Baierist.
«Uuring näitas, et need inimesed surid katku tagajärjel. Ligi 1500 aastat hiljem oli see võimalik kindlaks teha,» selgitas arheogeneetik Barbara Bramanti.
Uuring kinnitas, et Ida-Rooma aladelt Bütsantsist jõudis katk Euroopasse, ulatudes isegi tänapäeva Saksamaa aladele.
DNA uuring paljastas, et katkulaine pärines Aasiast, kust see esmalt liikus Aafrikasse, sealt edasi aga Vahemere aladele ja Euroopasse.
Kui varasematel aegadel ei olnud katk ravitav, siis nüüd on antibiootikumide abil seda võimalik teha ja elud päästa.
Maailme Terviseorganisatsiooni andmetel tuleb siiski katkujuhtumeid igal aastal ette.
Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. See riik eksisteeris 4. sajandist kuni aastani 1453. aastani ehk ligi 1000 aastat kauem kui Lääne-Rooma keisririik.
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.