Eesti lemmiklaul on «Koit»

Eesti otsib lemmiklaulu - «Tsirkus», Vello Toomemets Foto: TV3

Pühapäeva õhtul toimus Pärnu Kontserdimajas TV3 saatesarja «Eesti otsib lemmiklaulu» finaalkontsert, mille järel selgus eestlaste lemmiklaul - selleks sai Tõnis Mägi «Koit».

Laulude top kümme:

1. «Koit»
2. «Eesti muld ja Eesti süda»
3. «Suveöö»
4. «Laula mu laulu, helisev hääl»
5. «Laul Põhjamaast»
6. «Nii vaikseks kõik on jäänud»
7. «Everybody»
8. «Rahu»
9. «Raagus sõnad»
10. «Kaelakee hääl»

Finaalkontsert

«Meeleolu on ülev ja hea. Eesti muusikast rääkides pole midagi häbeneda. Aegade jooksul on kirjutatud ja lauldud väga head eestikeelset muusikat,» kommenteeris Reet Linna ja ütles, et tema lemmikud on «Nii vaikseks kõik on jäänud» ja «Laula mu laulu, helisev hääl».

Mart Sanderi arvates sõltub laulude võidupotentsiaal vormist ja rahvariided võidavad alati.

«Kahju, et ma ei saanud saalis istuda. Kui oleks istunud, siis oleks kindlasti külmavärinad tulnud,» kommenteeris Maarja-Liis Ilus laulu «Koit». Ta avaldas ka arvamust, et muusika ei peaks üldse võistlema. Võitjat ta ennustada ei osanud.

Kas lauljate vahel on rivaalitsemist ka? «Väike pinge on küll, kõik käivad ja üritavad sõbrad olla,» naeris Tanel Padar.

Akadeema liige Allan Roosileht tegi teatavaks, et raadio Star FM kuulajate auhinna võitis Tõnis Mägi laul «Koit».

«Paanika oli sekund enne, kui suu lahti tegin. Süda hakkas peksma,» muljetas Hanna-Liina Võsa vahetult pärast esinemist. «See on otsesaade ja need on laulud, mida rahvas armastab. Tahtsin, et ikka võimalikult hästi läheks,» lisas muusikalilavadel kogenud lauljatar, et see kontsert oli eriline.

«Eesti rahval on ikka vedanud, et meil nii head artistid, lauljad ja laulukirjutajad läbi aegade on olnud,» arvas helilooja Priit Pajusaar. Ta arvas, et rahvahääletusel mängib suurt rolli esitaja. Pajusaar ei osanud arvata, kas rohkem punkte koguvad vanad olijad või uued tegijad.

Kuidas on see juhtunud, et Ivo Linna nii paljusid isamaalisi laule on laulnud? «See juhtus tänu Alo Mattiisenile. Kui küsisin, miks ta mind valis, siis vastas ta ebamääraselt, et keda siis veel. Olen väga õnnelik, et ta just sellise valiku tegi,» rääkis Linna.

Laulud finaalis

1. «Saaremaa valss», esitaja Mart Sander
2. «Kaelakee hääl», Maarja ja Ivo Linna
3. «Tsirkus», Vello Toomemets
4. «Helinälg», Peeter Määrits ja Peeter Volkonski
5. «Mis värvi on armastus», Uno Loop
6. «Rahu», Birgit Õigemeel
7. «Koit», Tartu Akadeemiline Meeskoor
8. «Naerata», Ivo Linna
9.  «Laula mu laulu, helisev hääl», Jana Kask
10. «Pistoda laul», Hannes Kaljujärv
11. «Laul Põhjamaast», Hanna-Liina Võsa ja HaleBopp Singers
12. «Suveöö», Tanel Padar
13. «Raagus sõnad», Maarja
14. «Eesti muld ja Eesti süda», Ines, Valdo Randpere ja HaleBopp Singers
15. «Everybody», Tanel Padar ja Dave Benton
16. «Nii vaikseks kõik on jäänud», Liisi Koikson 

Enne saadet

Saate produtsendi Kaupo Karelsoni sõnul sujuvad ettevalmistused suurejooneliseks finaaliks plaanipäraselt.

Esimesena astus Pärnus Kontserdimajas heliprooviks lavale Vello Toomemets, kelle esituses kõlab Fixi legendaarne «Tsirkus». Juba hommikul laulsid oma hääled lahti ka Jana Kask, Liisi Koikson ja Birgit Õigemeel.

«Heliproov läks väga hästi, juba praegu valitses laval suurepärane õhkkond, mis siis veel õhtul toimub kui ka publik on saalis ja kaamerad surisevad,» ütles Birgit Õigemeel, kes esitab Rein Rannapi ja Urmas Alenderi kirjutatud laulu «Rahu». «Rannapi loomingu esitamine on igale lauljale suur au. «Rahu» on vokaalselt küll raske laul, aga nii meloodiliselt kui tekstiliselt on see võrratu. Olen väga rahul, et saan just «Rahu» finaalis esitada.»

Liisi Koikson esitab teist finaali jõudnud Rannapi laulu «Nii vaikseks kõik on jäänud». «See on üks täiuslikumaid teksti ja meloodia kombinatsioone eesti muusikas,» ütles Koikson. «Tore, et selles saatesarjas on need vanad võrratud laulud saanud uue elu.»

Üllatusena esitab rahva seas ühte populaarsemat välisautori kirjutatud laulu «Naerata» Ivo Linna. «See laul ei ole kunagi minu repertuaari kuulunud, aga publiku soovil olen seda siiski paar korda esitanud,» ütles Linna. ««Naerata» on suurepärane näide sellest, kuidas lihtne ja pretensioonitu laul võib kesta kauem kui mõni kunstiteos.»