USA röövitud naistel võib olla Stockholmi sündroom

Amanda Berry Foto: SCANPIX

Kümmekond aastat USAs Ohios Clevelandis vangistuses olnud naised viidi eile haiglast salajasse varjupaika, oletatakse et psühhiaatrilisse haiglasse ravile.

Kuigi naiste vangistus on nüüd läbi, ei ole kuhugi kadunud nende psüühilised probleemid, kirjutab mtv3.fi.

Beverly Hillsis erakliinikut pidav psühhiaater Carole Lieberman sõnas, et ravi võib kesta aastaid.

Üks vangistuses olnud naine Amanda Berry sõnas päästekeskuse operaatorile oma nime ja et ta on olnud uudistes kümme aastat.

«Kui Amanda teadis, et on uudiste teema, siis pidi ta saama uudiseid jälgida, võimalik, et isegi internetist. Miks naine ei palunud abi varem?» küsis Lieberman.

Ta lisas, et kui röövitud naistel oli juurdepääs internetile, oleksid nad võinud saata e-kirja kasvõi politseile.

Liebermani sõnul võis röövitud naistel tekkida Stockholmi sündroom.

«Oletan, et mingil põhjusel ei tahtnud nad põgeneda. Põhjus võis olla milleski sellises, mis võis neid välismaailmas ohustada. Võimalik, et neil oli hoopis Stockholmi sündroom. Selle puhul röövitu kiindub röövijasse. Röövitut erutab see võim, mis röövijal tema üle on. Röövitu võib oma röövijasse lausa armuda,» selgitas psühhiaater.

Liebermani huvitas ka küsimus, kuidas Amanda Berry laps sündis.

«On üsna ebatõenäoline, et ta tõi lapse ilmale abita. Võimalik, et ta sünnitas haiglas. Kui oli nii, siis miks ta ei öelnud, et on röövitud?» lausus psühhiaater.

Politsei andmetel oli majas, kus naisi kinni hoiti, ka kette.

Röövija Ariel Castro olevat naistega julma mängu mänginud. Ta teeskles, et lahkub majast, kuid tegelikult jäi maja juurde luurama. Kui keegi naistest püüdis põgeneda, võttis ta naise kinni ja peksis teda.

«Olen kuulnud, et vangistatud naisi hoiti ka puuris. Kuid millegi pärast ma arvan, et nad oleksid olnud kolmekesi põgenemisviisi välja mõtlema. Põgeneda saab väga erinevalt,» nentis asjatundja.

Lieberman lisas, et kui Amanda Berry sai lapse, siis oleks ta pidanud veel rohkem mõtlema põgenemisele.

«Need juhtumid meenutavad ühte varasemat, Jaycee Dugardi juhtumit. Ta sai 18 aasta pikkuse vangistuse ajal kaks last. Ka tema puhul imestati, miks ta ei põgenenud varem,» jätkas psühhiaater.

Carole Lieberman ei ole ravinud röövimiste ohvreid, kuid on aidanud katoliku kiriku preestrite poolt seksuaalselt ära kasutatud inimesi.

«Need inimesed on tundnud end vangidena, kuigi nad ei olnud füüsiliselt vangis. Ajapikku muutuvad sellised inimesed alistuvaks, kuna nad kardavad oma röövija ja ärakasutaja viha. Röövijatel on mitmeid viise, kuidas röövitud alluma panna. Näiteks võtavad söögi ja joogi ära või siis WC kasutamise,» selgitas psühhiaater.

Liebrmani arvates on naiste röövimises kahtlustatav Ariel Castro psühhopaat. Mehe vendi kahtlustakse samuti inimröövis. Castro  võis olla kamba juht.

Lieberman lisas, et röövitud inimesed, kes on pikka aega samas kohas olnud, on mõnes mõttes vaimselt laostunud.

«Nad vajavad intensiivset psühhoteraapiat, milles nad saavad kõik oma kogetu pinnale tuua. Rääkida ära, kuidas oli olla kümme aastat vang ning mida sellel ajal kogeti,» lausus psühhiaater.

Liebermani arvates mõjus vangistus kõige raskemalt Amanda Berry kuueaastasele tütrele.

«Sellele väikesel tüdrukul võib olla väga raske, sest ta ei tea, mis on õige, mis vale. Samas on lapsele raskeks koormaks veel see, et ta isa võib olla inimröövija,» lisas psühhiaater.

Amanda Berry, Georgina DeJesus ja Michelle Knight rööviti Clevelandis 2002, 2003 ja 2004.