Väga maskuliinsetel meestel ei ole sõjas eelist

Soome sõdurid Talvesõjas Foto: Wikipedia.org

Soomes tehtud uuring näitas, et kuigi väga maskuliinse näoga mehi seostatakse agressiivsusega, ei ole neil siiski sõjas eelist.

Uuring näitas, et Teise maailmasõja aegses Soome talvesõjas ei jäänud väga maskuliinsete näojoontega mehi rohkem ellu kui vähem maskuliinsete näojoontega, kirjutab Huffington Post.

Samas aga on varasematest uuringutest teada, et maskuliinsete näojoontega meestel on rohkem lapsi, kui neil meestel, kellel on pehmemad näojooned.

Kui inimühiskonna varasematel etappidel mängis sageli suurt rolli meeste maskuliinsus, jõud ja keha suurus, siis 20. sajandi sõjapidamises oli sellest vähe kasu.

Helsinki Lammi bioloogiauuringute keskuse bioloogi John Loehri sõnul on 20. sajandi sõdades ellujäämine pigem õnnest, mitte jõust või tugevusest kinni.

«Sõjaolukorras ei saa oma saatust just palju määrata. Kui inimene on koos 20 kaaslasega kaevikus ning seda tabab relvarünnak, siis võibki mäng läbi olla,» nentis uurija.

Kõrget testosterooni taset seostatakse maskuliinsuse ja macho välimusega: laia näo, tugeva lõua ja väikeste silmadega.

Teadlased on varem uurinud sportlaste ja macholikkuse vahelist seost. Uuring Jaapani pesapalluritega näitas, et laia näoga mängijad tegid rohkem kojujookse. Kanada uuring jäähokimängijatega aga näitas, et laiema näoga mängijad olid oma agressiivse käitumise tõttu rohkem karistuspingil.

Uuring hokimängijatega pani Loehri mõtlema, kas testosteroon ja agressiivsus annavad laiema näoga  meestele paremad šansid ellujäämiseks.

Loehr läks Soome rahvusarhiivi, kus olid fotod ja andmed Soome talvesõjas 1939. aastal osalenud sõdurite kohta.

Loehr kogus mitme kuu jooksul vajalikku materjali. Vanade arhiividokumentide abil sai ta võrrelda nii sõjas hukkunute kui ka ellujäänute andmeid. Ta sai teada nende meeste auastmed ning palju lapsi neil oli.

Soomes oli ja on armeeteenistus kohustuslik. Loehri sõnul olid Teise maailmasõja sõdurid hea ülevaade Soome meestest.

Uurija keskendus kolmele Teise maailmasõja aegsele rügemendile, kokku 795 sõdurile. Tema ja ta kolleeg Robert O´Hara Saksamaa kliinilise uurimise instituudist leidsid esmalt, et laia näoga sõduritel oli rohkem lapsi kui kitsa näoga sõduritel. Varasemad uuringud on näidanud, et viljakas eas naistele meeldivad väga maskuliinsed mehed.

Teine avastus oli üllatavam. Armee ohvitseride seas oli laia näoga mehi vähem kui kitsa näoga mehi. Ehk mida kitsam nägu, seda kõrgemal sõjaväelises hierarhias mees oli.  

«See on väga huvitav. Võiks oletada, et mehed, kes sigitavad rohkem lapsi, on ühiskonnas igas mõttes võimupositsioonil,» lausus uurija.

Samas on ka uurimusi, mis on näidanud, et laia näoga mehed on teatud tingimustel kitsa näoga meestest vähem usaldusväärsed.

Uuring näitas veel ka seda, et võitluslikus olukorras teevad macho mehed koostööd, et ühine vaenlane seljatada. Kui see nii on, siis ei anna testosteroon enne midagi juurde kui alles sõjaolukorras.

Loehr ja O´hara leidsid veel, et näokuju ei mõjuta ellujäämist. Lahingutes hukub enam-vähem võrdselt nii laia kui kitsa näoga mehi.

«Tehnoloogia on tänapäeval testosteroonist üle,» teatas teadlane.

Veel üks varasem uuring näitas, et käsivõitluses on macho mehed vähem macho meestest üle. Kuid olukorras kus on aga kasutusel relvad, mürk ja teised tapavahendid ei oma macholikkus ja näokuju enam mitte mingit tähtsust.

«See kehtib ka Soome sõdurite kohta, kes hukkusid kaevikutes. Tuhandeid aastatid tagasi oli käsivõitlus ning siis oli tulemus erinev. Tehnoloogia on see, mis on teinud kõik võrdseks,» lisas teadlane.

Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel.

Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939. aastal kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga.