Kalame talumuuseum tutvustab Selja randa

Selle Karepa maastiku maalis Richard Sagrits 1963. aastal. Foto: Repro

Kalame talumuuseumis Karepal avatud näitus üldnimetusega „Selja rand" koosneb kahest osast, milles ühes on ekponeeritud ligi paarkümmend samas sündinud Richard Sagritsa (1910 - 1968) maali ja akvarelli.

Selle nimetuseks võiks olla „Tagasi kodus", sest need valmisid kunstnikul vahetult pärast enam kui kolme sõjaaegset evakuatsiooniaastat Venemaal.

Tööde teemaks on ta Karepa kodu ning selle lähiümbrus - kõik see, mis jäi Sagritsale lähedaseks surmani..

Näituse teises osas - „Selja rand. Katkestatud mälu" - on välja pandud teist sama palju 19.sajandi lõpu ning 20. sajandi alguskümnenditest pärinevad fotosid ja postkaarte. Nende seast torkavad eriti silma Carl Sarapi meisterlikud tööd.

See on omamoodi pilguheit haihtunud möödanikku, millega enamusel vaatajaist puudub suulisel mälutraditsioonil põhinev emotsionaalne seos: ammu on surnud „selja keel", kadunud põlvkondi püsinud lokaalne toponüümika, ka piltidel kujutatud inimeste nimed ütlevad vähestele veel midagi jne.

Selja rand, nagu paljud teisedki sarnased suvituspaigad, on saanud viimasel paarikümnel aastal palju uusi elanikke, kes kannavad paratamatult uusi ja teistsuguseid mälestusi kui need, kelle seos paigaga on kestnud palju põlvkondi.

Üks mälu katkeb, et sünniks uus.

Selja rand on ajalooline nimetus suvituspiirkonna kohta, mis hõlmab nii Karepa kui Rutja küla Eesti põhjarannikul.

Selja (sks. k Selgs) ranna nimetus oli kasutusel tulenevalt mõisast, mille alla mõlemad külad kuni mõisamaade võõrandamiseni kuulusid.

Möödunud sajandi 20-30ndatel aastatel sai domineerivamaks Rutja - see oli ka seltsielu keskuseks - nimetus, sõjajärgsetel aastatel kogus mitmetel põhjustel rohkem tuntust jälle Karepa

Näitus on avatud 24. maist 30. augustini, selle kuraator on Teet Veispak.