Richard III luud ja hambad viitavad karmile elule ning vägivaldsele surmale

Richard III pea rekonstruktsioon

FOTO: SCANPIX

Möödunud aastal leidsid Briti arheoloogid Leicesterist kuningas Richard III jäänused.

Teadlased uurisid 1485. aastal Bosworthi lahingus hukkunud kuninga luid ja hambaid ning jõudsid järeldusele, et selle monarhi elu oli üsna karm ning ta hukkus vägivaldselt, edastab The Telegraph.

Uurijate sõnul said kuningale saatuslikuks löögid pähe.

Samuti paljastus, et näitekirjanik William Shakespeare`il oli selle kuninga suhtes õigus: ta oli närviline ja kartlik ning selle tõttu stressis olles kiristas hambaid.

Kuningal oli ka muid hambaprobleeme, seda selle tõttu, et ta armastas magusat süüa.

«Richard suri paari löögi tagajärjel, mis anti talle pähe tolle ajastu ühe kõige arenenuma relvaga. Mitmed allikad on paljastanud, et kuningas läks lahingusse kroon peas, olles sellega lihtne märklaud. Hoolimata rasketest vigastustest, ta kolju siiski ei purunenud täielikult,» selgitas hambaarst ja teadlane Amit Rai.

Rai lisas, et kuninga hambaid oli püütud parandada keskaegsete karmide vahenditega ning talt oli paar hammast välja tõmmatud. Hammaste kiristamisele viitas hammaste kulumine. Hammastel oli ka hambakivi.

Hammaste analüüs näitas, et kuninga menüüs oli palju süsivesikuid.

«Hambakivi analüüs peaks näitama, millised bakterid Richardi suus olid. Samas paljastab see ka kuninga menüü ja suuhügieeni kohta nii mõndagi,» lausus Rai.

Richard III suri 1485. aastal Rooside sõjas peetud Bosworthi lahingus. Ajaloodokumentides seisab, et talle lõi üks waleslasest sõjamees nii kõvasti vastu pead, et ta kroon või kiiver lendas peas.

Kuninga surnukeha viidi Leicesteris asunud frantsiskaani kloostrisse, kuhu ta maeti. Sajandeid hiljem oli klooster lagunenud ning selle kohale oli rajatud parkla. Parkla alustel väljakaevamistel jõuti Richard III jälile.