«Karju mulle kõrva» teenus tuleb Tupiktänava turule!

«Tupiktänava mehed» Foto: Kanal 2

Tupiktänava mehed Raul ja Artur sorisid ideedes ja valisid lemmikud. Raha paistab igalt poolt, kükita ja nopi üles! Siin on nende selle nädala parimad koos kommentaaridega. Äriideede saatnutega võetakse ühendust ja kingitakse neile üht, teist! Kui sul on aga mõni selline või veel parem äriidee, siis saada see aga teele SIIT! Uued ideed ja kingitused juba jälle neljapäeval!

Juulius: Korstnapühkija suruõhuga - pistab vooliku pliidi -kamina - ahjusuust sisse ..... puhhh, ja tahm lendab korstnast välja. Muidugi kohe võiks pakkuda ka tahmakoristus teenust tolmuimejaga.

RAUL: Vot hea idee! Korstnate sisse on alati endiste omanike poolt midagi väärtuslikku peidetud. Mina puhun alt, Artur ronib katusele ja suure liblikavõrguga püüab hea parema kinni, mis koos tahmaga korstnast välja vuhiseb.
ARTUR: Aga ma olen ju pärast üleni nõgine ja tahmane.
RAUL: Mh! Kasuta pead, mees! Sama soojaga rendime su konstnapühkijana laste pidudele välja. Sa ei pea kostüümi ja grimmi peale sentigi panema. Õige look juba omast käest kohe võtta.

ideemeister: Võiks hakata pakkuma surnud inimese omakestele teenust, et nad saaksid omakese lagunemisprotsessi näha, olla temaga kuni viimaste minutiteni. Selleks oleks vaja panna kaamera hauda kaasa ja nii näevadki inimesed oma lahkunud sõbrakest!

ARTUR: Kas see on ikka sünnis?
RAUL: Häh, ära põe, see on sigalahe mõte. Tead, me teeme selle ära rendipõhimõttel. Ja jupikaupa. Iga jäseme lagunemise jälgimine maksab eraldi – tahad vaadata naba lagunemist – maksad, tahad vaadata silma – jälle maksad. Igakuine papi juurdevool, you-know-man.
ARTUR: Noh, ma ei tea, inimene laguneb ju ikka päris kaua, kes see nii kaua ikka viitsib ekraani ees istuda?
RAUL: Me võime ju seda lagunemist kiirendada. Igasugused vihmaussid ja vaglad ja tõugud. Me impordime need Aafrikast sisse ja laseme kirstu lahti – vat kus siis hakkab elu käima! Vaatajad ei jõua ära imestada, kui põnev action. Eurovisioon on selle kõrval kukepea! Ja teenuse nimeks panemegi «OMAKESTE-TV».

Kristin:Selline idee, et kui on olemas telefoniliinid «helista mulle, mõtlen vaid sulle», siis võiks olemas olla ka seesugune telefoniliin, kuhu inimene saab helistada, kui vaevab halb tuju, et teisel pool telefoni on inimene, kes kuulab muresid, kelle peale võib karjuda palju hing ihaldab jms. Et ei peaks enam tüütama tuttavaid oma karjumistega ja probleemidega, vaid on olemas number, kuhu helistad, võtab vastu mees/naine valiku - saab ise teha - ja kas siis räägid talle oma murest/probleemist, isik üritab ka aidata või kui tahad, siis lihtsalt helistad ja karjud oma paha tuju välja.
 

RAUL: Kuule! Puhas kuld! Me teeme hoopis raadiojaama! Mida rohkem maksad, seda kauem saad eetris olla ja oma sitta tuju maailma ja Eesti rahva peale välja elada. Ja kui just tahad kellegi peale otse karjuda, siis ongi erinevad saatejuhid à la ülemus – no see oleksin mina, eks. Siis «loll vanainimene» – noh, kutsume Helju saatesse. Või siis töötu emakeeleõpetaja. Sul, Artur, poleks ju vaja rolli sisse eladagi! Kooliõpilasi helistab nagu murdu, et õpetajat avalikult sõimata saaks. Ja iga minut sõimu maksab. Nad unustavad ennast sõimama ja meie sõidame Mersudega enne, kui keegi arugi saab!
ARTUR: Aga...
RAUL: Mis «aga». Ei ole siin mingit «aga». Helju numbri jagame maailma mööda laiali ja enne kui sa arugi saad, hakkab raha telefonitorust voolama. Tegudele!