CERN: Browni kirjeldatud antiainekogust ei ole võimalik saada

Kaader filmist «Inglid ja deemonid». Fotol Vatikani paigutatud antiainet sisaldav pomm Foto: AFP / Scanpix

Hiljuti esilinastunud uus, USA kirjaniku Dan Browni samanimelisel bestselleril põhinev film «Inglid ja deemonid» räägib, kuidas salajane Illuminaatide vennaskond püüab antiaine abil Vatikani hävitada.

Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi (prantsuse keeles Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire)   teadlaste sõnul ei ole võimalik nii suurt antiainekogust luua, nagu filmis näha on, kirjutab news.com.au.

«Antiaine on olemas, kuid selle loomine laboritingimustes on siiski ülimalt keeruline,» selgitas CERNi juht Rolf-Dieter Heuer.

Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol.

Filmis «Inglid ja deemonid» oli Vatikani paigutatud veerand grammi antiainet, mis võrdub 5000 tonni dünamiidiga. Sellise koguse plahvatus hävitab kõik ühe kilomeetri raadiuses.

«Need kogused on kirjanikul õiged. Kuid meie lähitulevikus antiainet küll üheski pommis ei kasutata. Seda põhjusel, et veerand grammi antiaine loomiseks kuluks miljardeid aastaid,» nentis teadlane.

Teadlaste sõnul on antiaine kasutamine alternatiivse energiaallikana samuti ebaotstarbekas.

«Selle tootmisele ja säilitamisele kulub rohkem energiat, kui selle kasutamisest saadakse,» sõnasid teadlased.

Teadlase kinnitusel oli maailma alguse Suure Paugu ajal universumis võrdses koguses ainet ja aintiainet.

Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuva Suure Tuumaosakeste Põrguti (Large Hadron Collider – LHC) abil loodavad teadlased luua tingimused, mis olid pärats Suurt Pauku. Ka püütakse selle abil leida selgitada, miks antiaine kadus.

Teadlased loodavad avastada ka niinimetatud Higgsi bosoni, seni vaid hüpoteetiliseks jäänud osakese, mis aitaks seletada, miks on ainel mass.

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks.

Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.

Suur Pauk ei olnud «plahvatus» olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.