Euroopa aladel toimus 4500 aastat tagasi geneetiline muutus

Euroopa aladel toimus 4500 aastat tagasi geneetiline muutus Foto: SCANPIX

Euroopa aladel  toimus 4500 aastat tagasi geneetiline muutus, kui seni seal elanud inimesed kadusid ootamatult ja nende asemele tulid teised, kellel oli märgatavalt teistsugune geneetika.

Teadlased jõudsid sellisele järeldusele uurides inimjäänuseid, mille vanus ulatus 7500 aasta taha, edastab foxnews.com.

«Väga intrigeeriv on tõdeda, et Euroopa alade varajaste kultuuride esindajad vahetati 4500 aastat tagasi välja teiste kultuuride esindajate poolt, kelle geneetika oli erinev. Me ei tea selle põhjust,» lausus Austraalia Adelaide`i ülikooli geeniuurimiskeskuse esindaja Alan Cooper.

Cooper lisas, et aset leidis midagi, mis tõi kaasa kardinaalse muutuse.

Euroopa alade esimesed elanikud saabusid 7500 aastat tagasi Türgist. Sel ajal oli levima hakanud põllumajandus.

Teadlasi on aastakümneid huvitanud, kas levisid vaid põllumajanduse arenguga kaasnenud ideed või ka inimesed liikusid.

Selle kindlaks tegemiseks analüüsisid Cooper ja ta kolleegid leitud skelettide mitokondriaalset DNAd, mida antakse edasi emaliini pidi. 37 skeletti oli pärit Saksamaalt ja kaks Itaaliast. Need kuulusid inimestele, kes elasid 2500 – 7500 aastat tagasi.

Teadlased otsisid haplogrupp h markerit. Seda leidub eurooplastel, kuid vähem Ida- ja Kesk-Aasia elanikel.

Teadlased leidsid, et Saksamaa ala esimesed põllupidajad olid geneetiliselt sarnased Lähis-Ida ja Türgi alade iidsete elanikega. See näitab, et põllumajandusrevolutsiooni käigus toimusid väljaränded. Neilt aladelt pärit inimesed asendasid Euroopas seni elanud kütte-korilasi.

4000 – 5000 aasta tagasi Euroopas elanud inimeste geneetika muutus radikaalselt. See viitab mingile suurele katastroofile, mille tõttu rahvastik muutus. Võimalik, et tegemist oli väljasuremisega.

Selles geneetilises muutuses mängis tähtsat rolli Ibeeria poolsaarel tekkinud lehterpeekerkultuur. Arvatakse, et selle esindajad püstitasid ka kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i. Sama kultuuri esindajad olid varajased keltide eellased.

«Tegime kindlaks, et nüüdisaja eurooplaste geneetika tekkis neoliitikumis, sest siis toimus rahvastiku totaalne muutumine,» selgitasid teadlased.